Autor: Lemmi Kann • 4. aprill 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Positiivsena tuuakse uuringus välja, et tööõnnetusi ei toimunud siiski nii palju, kui kriisieelsetel aastatel.

 Kõige rohkem on kasvanud raskete tööõnnetuste arv. 2010. aastal toimus 715 rasket tööõnnetust, mis on 118 võrra rohkem kui aastal 2009. Kergeid tööõnnetusi juhtus 2481 korral, mis on 6,8% enam, kui 2009. aastal. Kuigi surmaga lõppenud tööõnnetuste arv on vähenenud 10,5%, juhtus eelmisel aastal siiski 17 seesugust juhtumit (2009. aastal 19), millest kuus toimus välismaal.  „Tööõnnetuste arvu kasv on ilmselt seotud majanduslanguse lõppemisega. Töömahud enam ei vähenenud vaid hakkasid kasvama, millega suurenes ka töö intensiivsus, sest üldjuhul tehti rohkem tööd sama arvu töötajatega,” kommenteerib tõusutrendi Tööinspektsiooni töökeskkonna osakonna juhataja Rein Reisberg. Reisberg toob välja ka tõsiasja, et raskeid tööõnnetusi juhtus möödunud aastal varasemast enam libedusega kukkumise ning liiklusavariide tõttu. „Üldiselt on kõige sagedasemateks tööõnnetuste põhjusteks kontrolli kaotamine masina, transpordivahendi või käsitööriista üle ja inimese kukkumine libastumise või komistamise tagajärjel,” täpsustab Reisberg. Töötervishoiu ja tööohutuse järelevalve käigus külastasid tööinspektorid 2010.aastal 3718 ettevõtet. Lisaks kogu töökeskkonda hõlmavatele töökeskkonna kontrollidele viidi läbi ka 1338 sihtkontrolli.