Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Millises vääringus tuleb täita rahaline kohustus?
Euroalas olevate koostööpartnerite vahel ei tekita maksmise vääring reeglina küsimust, kuid arvestades võimalike koostöösuhteid laiemalt, on olulised mõningad aspektid.
Kui lepingupooled ei ole täitmise vääringus kokku leppinud ja kohustus täidetakse mõnes euroala liikmesriigis, peab Eesti õiguse alusel sõlmitud lepingu täitmine toimuma eurodes. Harvad ei ole samas olukorrad, mil pooled lepivad tasumise kokku mõnes muus tuntud vääringus, olgu see USA dollar või Suurbritannia naelsterling. Vääringuga seotud kokkulepete puhul on olulised mõningad aspektid, mida alljärgnevalt on valikuliselt käsitletud.
Rusikareegli järgi tuleb rahaline kohustus täita kokkulepitud vääringus või kui täitmise vääringut ei ole fikseeritud, siis maksmiskoha vääringus (võlausaldaja elu- või asukoht).
Reeglist on erand: võlgnik võib täita maksmiskoha vääringust erinevas vääringus väljendatud kohustuse ka maksmiskoha vääringus, v.a. kui* see vääring ei ole vabalt konverteeritav või* kui on kokku lepitud maksmise vääringu eksklusiivsuses: pooled fikseerivad kindla vääringu ning välistavad täitmise mõnes muus vääringus.Erandist on veel üks erand – vääringu eksklusiivsuse kokkuleppest võib kõrvale kalduda, kui on võimatu tasuda vääringus, milles rahaline kohustus on väljendatud. Üks selline võimalik olukord on ilmselt siis, kui pank ei suuda muretseda suure summa puhul vajalikus hulgas valuutat nõuetekohase makse sooritamiseks. Sellist asja ilmselt siiski tihti ette ei tule.
Reeglina välisvääringu, millel on ujuvkurss, kokkulepe tähendab võlausaldaja jaoks valuutariski. Hea näide on laenuleping. Juhul, kui laenusumma väljastatakse välisvääringus ning ei lepita kokku vääringu eksklusiivses ja laenusumma tagastatakse maksmiskoha vääringus, võetakse kohustuse ümberarvestamisel maksmiskoha vääringusse aluseks keskmine vahetuskurss, millega võlausaldaja saab kohustuse sissenõutavaks muutumise (mitte laenu andmise kuupäeva) ajal maksmiskohas viivitamata hankida vääringut, milles kohustus oli väljendatud. Probleem tekib ka, kui võlgnik viivitab oma rahalise kohustuse täitmisega ning vahetuskurss viivituse käigus muutub võlausaldaja kahjuks. Euroopa Keskpanga päevakursi alusel nõude rahuldamise päeva seisuga.
Sellisel juhul võib võlausaldaja nõuda tasumist kas * kohustuse sissenõutavaks muutumise või * tegeliku tasumise ajal kehtiva vahetuskursi alusel.Veel tuleb märkida, et täitemenetluse korral arvutatakse välisvääringus nõuded ümber eurodesse
Oluline on teada, et kui pooled on kokku leppinud välisvääringus, ent mitte selle eksklusiivsuses, võib võlgnik täita oma kohustuse kas Siinjuures tuleb eraldi välja tuua Riigikohtu hiljutine lahend, mille järgi võlausaldaja saab nõuda kohustuse täitmist üksnes kokkulepitud vääringus.
* välisvääringus või* maksmiskoha vääringus.See tähendab, et kui rahaline kohustus tuleb täita Eestis, võib võlgnik valida, kas ta täidab kohustuse lepingujärgses vääringus või eurodes.
Autor: Lemmi Kann, Indrek Minka
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele