Värskelt Euroopa Komisjoni tellimusel avaldatud uuring näitab, et Eesti investeerimisnõustajad jagavad konservatiivsetele klientidele teiste liikmesriikidega võrreldes kõige rohkem liiga riskantseid ja seetõttu sobimatuid investeerimissoovitusi.
"Ainult Eesti edestab Taanit halva nõu osas," nentis sama uuringut kajastanud Taani majandusleht Börsen, kes tõstis esile, et Taani pankades antud investeerimissoovitustest on kaks kolmandikku liiga riskantsed.
Taani tarbijakaitseameti spetsialist Carsten Holdum ütles Börsenile kriitiliselt, et pankadel on majanduslik huvi müüa riskantsemaid tooteid ning müügimehe ja nõustaja rolli ühildamine on väga keeruline probleem.
72 protsenti Eesti finantsasutustes jagatud investeerimissoovitustest hindasid uuringu tegijad sobimatuks. Sobimatuse all peeti valdavalt silmas seda, et konservatiivseid kliente etendanud uuringus osalejad pidasid neile soovitatud investeeringuid liiga riskantseks. Riskantsuse all ei peetud silmas mitte kehva likviidsust, vaid just investeeringu väärtusega seotud riske. Riskantseks peetud investeeringutest moodustasid lõviosa kinnisvarafondid või investeerimisfondid, mis sisaldasid näiteks aktsiaid ja reitinguta võlakirju.
*Uued nõuded muutusid investeerimisteenuste osutajatele kohustuslikuks 2007. aastal.
Tasub teada*Finantsnõustajad koguvad kliendi kohta tihti vaid väga üldist infot.
Suurim probleem on pealiskaudsus
*Kuigi suurem osa nõustajaid teeb kindlaks kliendi riskitaluvuse, ei talleta ligi pool neist kogutud infot kohe kirjalikult.
*Suurem osa nõustajaid vaatab mööda kliendi haridusest ja elukutsest.
Nõustajad on rohkem huvitatud kliendi investeeritava raha hulgast kui tema reaalsest võimest vastavas mahus investeerida.
*Investeerimistoodetega seotud riske ei tutvusta nõustajad piisavalt põhjalikult.
Vaid üksikud nõustajad puudutavad kohtumisel kliendiga huvide konflikti või nõustaja otsuseid mõjutavate võimalike peibutiste teemat.
Taust*hõlmas Eestis Swedbanki, SEBd, Sampot, Nordeat, Trigon Wealth Managementi ja Elvi Securitiest.
Euroopa Komisjoni tellitud uuring
*kasutati nn salakliente, kes esinesid finantsnõustamist küsides kas vallalise või abielus spetsialistina, soovides umbes viieaastast investeeringut, mis oleks kindel ja ilma suuremate kõikumisteta, kuid omaks samas siiski potentsiaali ka tulu teenimiseks. Tallinnas tehti finantsasutustesse 18 ja Tartus 12 külastust.*Salaklientide ülesanne oli esmalt avaldada huvi investeerimise vastu telefoni teel ning pärast seda käia personaalsel nõustamisel. Eesmärk number üks oli saada nõustajalt konkreetseid investeerimissoovitusi, et neid pärast hinnata.
Autor: Lemmi Kann, Piret Reiljan

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele