Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Mida tõi riigikogu viimane töönädal ettevõtjaile?
Kolmandale lugemisele ehk vastuvõtmisele minevate seaduste hulk suureneb tavaliselt nii sellel nädalal, mis eelneb riigikogu suvepuhkusele (suvisele istungitevabale perioodile) kui ka aasta viimasel nädalal ehk siis, kui algab talvine istungitest vaba aeg. Viimane on sageli kõige „produktiivsem“ aeg, sest enamasti tuleb vastu võtta need õigusaktid, mis juba aasta algusest jõustuma peaksid.
Täna ei ole tegemist aasta keskpaiga või lõpuga, kuid paratamatult tähendas ka riigikogu XI koosseisu viimane töönädal, et vastu tuli võtta arvukalt uusi seaduseid ja seadusemuudatusi. Ettevõtjate jaoks oli nende hulgas nii rohkem kui vähem positiivseid ja ka küsitavaid muudatusi. Viimastest tuleks mainida eelkõige kahte eelnõud, millest tegelikult oleme üsna mitmel korral juba Teataja veergudel juttu teinud ning ka Koja seisukohti tutvustanud.
Investeerimisfondide seadus
Esmalt üsna neutraalsena tunduv investeerimisfondide seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõus on muudatusi palju, kuid ühed vähem väljapaistvamad puudutavad nn avalike ettevõtete juhtorganite töö tasustamist. Eelnõu sai alguse ühest Euroopa Komisjoni koostatud ja finantskriisist ajendatud soovitusest, mille ühtne eesmärk oli parandada eelkõige finantsvahendusega seotud korporatsioonide juhtkonna tasustamise põhimõtete läbipaistvust. Et tegemist oli soovitusega ning Eesti konteksti raskesti sobituvate lahendustega, osundas ka Kaubanduskoda juba enam kui aasta tagasi ministeeriumile, et sedavõrd rangete reeglite kohaldamine nagu algselt soovitud, ei ole põhjendatud ega vajalik ning et äriühingu tasustamise põhimõtted peaksid jääma siiski selle omanike pädevusse.
Eelnõu edasises menetluses oli sarnasel seisukohal ka Justiitsministeerium, sest suuresti tagavad juba kehtivad seadused selle, et tasud tuleb, kas avaldada majandusaasta aruandes või selle, et tasude määramine on omanike otsustada. Eelnõu muutus küll pehmemaks, kuid regulatsiooni peamisest sisust ei soovinud selle koostajad siiski loobuda. Nii peavadki hiljemalt 1. juulist kõik väärtpaberiturul vabalt kaubeldavate aktsiate emitendid (börsil noteeritud ettevõtted) pidama silmas mitmeid seadusest tulenevaid põhimõtteid juhatuse liikmete ja tegevjuhtkonna tasustamise ja tööga kaasnevate hüvede, sealhulgas lahkumis- ja pensionihüvitiste ja muude soodustuste määramisel. Vastavalt olukorrale võib äriühingul olla vajalik ka mitmete lisadokumentide või juhiste koostamine, mis peaksid läbipaistvust tagama.Omad reeglid on ka investeerimisfondidele, kindlustusandjatele ja krediidiasutustele. Viimased peavad moodustama ka töötasukomitee, mille ülesanne on hinnata tasustamise põhimõtete rakendamist krediidiasutuses ning tasustamisega seotud otsuste mõju riskijuhtimise, omavahendite ja likviidsuse kohta sätestatud nõuete täitmisele, samuti teostada järelevalvet juhatuse liikmete ja töötajate tasustamise üle.
Uus keeleseadus
Teiseks viimase päeva pigem negatiivseks eelnõuks tuleb lugeda uut keeleseadust. Näiliselt jällegi eelnõu, mis kannab olulist eesmärki – tagada eesti keele säilimine, kuid mis sisaldab mitmeid nõudeid, mille vajalikkuses võib sügavalt kahelda. Kuivõrd mõjutavad keele arengut kohustused, mis nõuavad, et pitsatid ja kirjaplangid peavad olema eestikeelsed? Kas ikka on vaja seadusesse kirjutada nõue, et kaubamärgi kasutamisel isiku tegevuskoha tähisena või välireklaamis tuleb kaubamärgi võõrkeelne osa, mis sisaldab olulist teavet tegevuskoha, pakutava kauba või teenuse kohta, esitada ka eestikeelsena, kahjustamata seejuures kaubamärgi eristusvõimet?
Arutelude käigus jõuti küll teatava kompromissini, mille tulemusena lisati seadusesse säte, et sellist informatsiooni võib anda ka tegevuskoha sissepääsu juures, kuid vastused küsimustele, kas ja miks seda ikkagi vaja on, jäid ka eelnõu menetlemise käigus saamata. Lisaks sisulisele küljele on problemaatiline ka õiguslik pool. Ilmselt näitab vaid aeg, milliseks kujuneb seaduse rakenduspraktika ning kas kaubamärkide nagu Estonian Air või Swedbank kasutamisel tuleb samuti hakata välireklaamis täiendavalt selgitama, mis ettevõttega tegemist on ning millised on tema tegevusvaldkonnad. Keeleseaduse juures olnud alkoholiseaduse muudatuste, mis nõuavad alkohoolse joogi tarbijapakendil oleva kohustusliku informatsiooni tarbijale kirjalikult kättesaadavaks tegemist, müügikohas ja eesti keeles, vajadus ja rakendatavus jäid samuti selgusetuks nii meile kui ka näiteks kaupmeeste liidule, kellega eelnõu menetlemise ajal tihedalt koostööd tegime.
Vedelkütuse seadus ja käibemaksuseadus
Positiivsemalt saab aga välja tuua kahte seaduse eelnõud ja ühte otsust. Esmalt vedelkütuse seaduse ja käibemaksuseaduse muutmise seadust, mis samuti selle Riigikogu koosseisu viimastel päevadel lahenduse sai ning loodetavasti rakendumisel ka kütuseäriga seotud ja palju kõneainet pakkunud maksupettustele piiri paneb. Kaubanduskoja hinnang ning seisukoht selle eelnõu puhul oli muudatuste vajadust toetav, kuid samavõrd rõhutasime vajadust tagada, et võetavad meetmed maksupettuste vastu ei mõjutaks tegevust halvavalt juba pikka aega turul õiguskuulekalt tegutsenud vedelkütuste jaemüüjatele. Kokkuvõttes sellise kompromissini ka eelnõu puhul jõuti, kuid reaalseid mõjusid näeb ja saab hinnata alles mõne aja möödudes.
Majandustegevuse seadustiku üldosa seadus
Teiseks oluliseks eelnõuks, mis viimasel päeval vastu võeti on kahtlemata majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse eelnõu. Seadus, mille suurimaks väärtuseks on õiguskorra korrastamine ja majandustegevuse vabaduse põhimõtte sisustamine. Seadus ütleb otsesõnu, et igaühel on õigus igal ajal, mistahes tegevusalal vabalt alustada, teostada ning lõpetada majandustegevust ning täpsustab põhimõtted, mille alusel on võimalik selle vabaduse piiramine riigi poolt. Just piirangute sisu ja põhjendatus on tänasel päeval olnud õiguslikust aspektist vaadates sageli problemaatiline ning puudusid selged alused, kuidas hinnata ühes või teises seaduses kehtestatud tegevusvabaduse piiranguid, loa või litsentsi kohustusi. Kuna kõik need kujutavad endast ühe põhivabaduse – ettevõtlusvabaduse - riivet, on õiguslik selgus siingi kindlasti oluline.
Hetkel kuum
Seadus ise jõustub 2014. aasta jaanuarist ning enne seda on vajalik mitmete riigi infosüsteemide loomine või olemasolevate korrastamine, et tagada ettevõtjale võimalus taotleda mistahes tegevusluba läbi „ühtse“ internetiakna, riigil seda samas süsteemis menetleda ning taotlejal menetlust jälgida ja esitada vajadusel täiendavaid dokumente. Kuivõrd teema on mahukas ja ettevõtjaile oluline, siis kavandame sellega seoses ka täiendavaid teavitusüritusi.
Õiguspoliitika arengusuunad 2018
Viimaseks hääletamisel olnud otsuseks jäi sellel riigikogu kooseisul „Õiguspoliitika arengusuunad aastani 2018“ heakskiitmine. Heaks see sai ka kiidetud. Meie hinnangul on otsus oluline mitmestki aspektist, kuid nagu ikka, tuleb positiivset mõju vaadata järgmiste aastate jooksul. Tuleb loota, et kõik head ja õiged mõtted, mis sellesse otsusesse kirja said, ka praktikas rakendust leiavad. Kaubanduskoda peab otsust kindlasti meeles ning järgib selle täitmist. Oleme ise samuti seal kirja saanud põhimõtete olulisust eelnõude puhul rõhutanud ja eelnõu koostajatelt juba aastaid nõudnud. Kasvõi põhimõte, et õigusloomeprotsess peab olema ettenähtav ja avatud ning et iga olulisi mõjusid sisaldava seaduseelnõu väljatöötamise eel koostatakse sisulise poliitikadokumendina eelnõu väljatöötamise kavatsus, mis peab sisaldama õigusnormide kehtestamise ja muude võimalike lahenduste võrdlevat analüüsi koos eelistatava regulatsiooni esmase mõjude analüüsiga.
Eelnõu kavatsuses tuleb esitada muuhulgas ülevaade:
- alternatiivsetest probleemi lahendamise võimalustest, nende võrdlev analüüs ja eelistatava alternatiivi valiku põhjendus;
- kuidas selliseid probleeme lahendatakse Eestiga õiguslikult, kultuuriliselt ja ühiskondlikult sarnastes riikides;- selle kohta, missugused riskid võivad takistada või raskendada probleemi lahendamist pakutud viisil ja millised mõjud võivad kaasneda jne.
Vähetähtis ei ole seegi, et rõhutatakse seaduse Eesti õigussüsteemi sobivust ja vajadust tagada Eesti rahvusvahelise konkurentsivõime. Mõjude hindamise olulisus on otsuses tähtsal kohal ning mitte ainult - rõhutatud on, et mõjude analüüsi käigus tuleb erilist tähelepanu pöörata regulatsiooniga ettevõtjatele kaasnevatele mõjudele. Jääb üle vaid loota, et edaspidi sellest põhimõttest nii Vabariigi Valitsuse, kui ka Riigikogu enda poolt algatatud eelnõude puhul kinni peetakse.
Artikkel ilmus Kaubandus-Tööstuskoja Teatajas .
Autor: Lemmi Kann, Mait Palts
Enimloetud
6
“Päti raamatupidaja – järelikult ise ka pätt”
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
“Päti raamatupidaja – järelikult ise ka pätt”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele