Mis teeb tehingu osapoolest seotud isiku?

Rahvusvaheliste siirdehinna (ingl k transfer pricing) põhimõtete kohaselt peavad seotud isikute vahel tehtavad tehingud olema nö turuhinnas, et vältida kasumite liigutamist ja tagada õiglane maksustamine. 1. jaanuaril 2011 kehtima hakanud tulumaksuseaduse muudatuste kohaselt muutus varasem seotud isikute ammendav loetelu koos mõningate täiendustega mitteammendavaks ning lisandus kaks määratlemata õigusmõistet. Muudatuste eesmärgiks on anda maksuhaldurile kaalutlusõigus ning minna seotud isikute formaalsest määratlusest üle tegelike majanduslike sidemete määratlusele.

Kui varasemalt loeti isikud seotuks peamiselt töö- või osalussuhte alusel, siis uute reeglite kohaselt on isikud omavahel seotud juba siis, kui neil on ühine majanduslik huvi või kui ühel isikul on teise üle valitsev mõju. Tulumaksuseaduse seletuskirja kohaselt tegutsevad ühise majandusliku huvi puhul isikud ühise eesmärgi nimel, andes näiteks mõlemad oma panuse toote või teenuse väljatöötamisse, valmistamisse või turule toomisesse. Isikuid seob ühine majanduslik huvi ka juhul, kui nad sõlmivad kulude jagamise kokkuleppeid või kokkuleppeid turuväärtusest erineva hinnaga tehingu tegemiseks, et jagada omavahel maksukohustuse täitmisest kõrvalehoidmisega „säästetud” summa.Valitsev mõju võib seletuskirja kohaselt „tuleneda muuhulgas näiteks enamusosalusest teise isiku hääleõiguses või seadusest või lepingust tulenevast otsesest või kaudsest õigusest (asutajaõigusi teostades või üldkoosoleku otsusega) nimetada või tagasi kutsuda enamikku tegevjuhtkonnast või kõrgema juhtorgani liikmetest. Valitseva mõju tingimus loetakse täidetuks ka juhul, kui valitsevat mõju omatakse teiste valitseva või olulise mõju all olevate isikute kaudu.Seega võib uue määratluse alusel edaspidi lugeda seotuks ka omavahel formaalselt mitteseotud isikud.Nii näiteks loetakse edaspidi seltsingulepingute alusel tegutsevate isikute vahelised tehingud seotud osapoolte vahelisteks tehinguteks, mis tuleb teostada turuhinnas vältimaks tulumaksukohustuse tekkimist. Kui seltsingulepingu osapooltele laieneb siirdehindade dokumenteerimiskohustus, kuuluvad sellised seltsingulepingu osaliste omavahelised tehingud kajastamisele ka siirdehindade dokumentatsioonis ning osapooled peavad olema valmis esitama tõendusmaterjali tehingute turuväärtusele vastavuse kohta.Samuti tuleb seltsingupartnereid arvestada siirdehindade dokumenteerimiskohustuse määratlemisel. Näiteks kui ettevõtja töötajate arv, käive ja bilansimaht jäävad alla dokumenteerimise nõude piiri, kuid ettevõtja on sõlminud seltsingu- või konsortsiumilepingu mõne grupiettevõttega, siis tuleb siirdehinnadokumentatsioon ikkagi koostada, kuna seltsingu tõttu saavad vastavad piirmäärad ületatud.Maksuhaldur on väljendanud, et isikute seotuse määratlemisel tuleb esmajoones lähtuda asjaolust, kas tehingute teostamisel on kõrvale kaldutud turuväärtuse põhimõttest ning alles seejärel hinnata, kas pooltel võis olla tehingu teostamiseks sellistel tingimustel teatud ühine majanduslik huvi (nt tahe või vajadus tegutseda teineteise kasuks). Uuendatud sätte eesmärgiks on välistada olukordi, kus erinevate skeemide kaudu (st kaasates tehingu ahelasse nn vahelülisid, keda ei saa kehtinud seotud isiku mõiste alusel seotuks lugeda) püütakse varasid üle viia ühest äriühingust teise või kus näiteks sümboolse tasu eest vahetuvad äriühingu omanikud. Selliste olukordade puhul ei ole reeglina tegemist tehinguga turutingimustel, kuid maksuhalduril oli varasemalt üsna keeruline selliseid tehinguid ümber hinnata ja maksustada.Seega soovitame ka maksumaksjal käsitleda iga olukorda eraldiseisvalt ning igakordselt hinnata, kas tehing on teostatud tavapärastel (turu)tingimustel või mitte. Hinnata tuleb tehingu tegelikku sisu ja eesmärki ning määratleda äriühingute ühine majanduslik huvi. Kui tehingute teostamisel ei ole kõrvale kaldutud tavapärastest äritingimustest, puudub maksuhalduril võimalus koostada motiveeritud maksuotsust tulumaksu määramiseks.Tulumaksuseaduse muudatuste kohaselt hakatakse seotud isikuks lugema abikaasa kõrval ka elukaaslast. Kuna see on samuti määratlemata mõiste, siis tuleb iga olukorda hinnata eraldi. Elukaaslaste nagu abikaasadegi puhul eeldatakse, et tulenevalt lähedaste suhete olemasolust võidakse kokku leppida turutingimustest erinevad hinnad raha liigutamiseks ühest äriühingust teise. Seega ei oma niivõrd tähtsust isikute faktiline kooselu või selle pikkus, kuivõrd asjaolu, et isikud tegutsevad ühise huvi alusel ning teevad turutingimustest erinevaid tehinguid selle ühise eesmärgi saavutamiseks.Kokkuvõttes on aasta alguses jõustunud seadusemuudatus andnud maksuhaldurile laiemad võimalused turutingimustest erinevatel alustel tehtud tehingute maksustamiseks. Maksumaksjatele soovitame seetõttu pöörata enam tähelepanu tehingute korrektsele teostusele ning dokumenteerimisele, et välida võimalikke kulukaid maksuvaidlusi.

 

Autor: Lemmi Kann, Tõnu Kolts, Maike Leppik