Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna juhataja Agris Peedu lükkab ümber ajakirjanduses kõlama jäänud väited, et riigihanke tegijate probleemid tulenevad seaduse puudlikkusest.
Eduka riigihanke läbiviimise võti peitub asjaajamise täpsuses ning ulatub ettevalmistuse kaudu ka hanke võimaliku vaidlustuseni. Ajakirjandus on riigihanke tegijate probleeme seostanud seaduse puudulikkusega ning väitnud, et riigihangete regulatsiooni tõttu on hankeasjades palju vaidlustusi ja kohtuvaidlusi. Sellega ei saa paraku nõustuda.
Riigihangete vaidlustusi on mõõdukalt
Nii 2009. kui ka 2010. aastal viidi Eestis läbi ca 6000 riigihanget ning neist vaidlustati vaidlustuskomisjonis alla 5%. Kindlasti vaidlustatakse  rohkem suuremahulisi hankeid, sest tahes-tahtmata on konkurents seal tihedam ning soov võita tugevam.Vaidlustuste ja kohtukaebuste arvust olenemata on kaebeõiguse tagamine elementaarne, sest me ei saa alati eeldada, et hankija on käitunud õiguspäraselt.Eksitav on väide, et vaidlustuste ja kohtukaebuste tõttu jäävad teenused ostmata ja ehitustööd tegemata. Näiteks vaidlustuskomisjon tegi oma otsuse 2010. aasta statistika kohaselt 18 tööpäevaga. Efektiivset menetlust on näidanud ka kohtute praktika, kus halduskohus on hankeasjas otsuse teinud 30 tööpäevaga kaebuse laekumisest arvates.Põhjaliku hanke planeerimise korral näeb arukas hankija ajakavas ette ka mõistliku vaidlustamise aja. Vastupidiselt käitudes tekivadki olukorrad, kus hankija nägemuse kohaselt peaks ehitustöödega juba olema alustatud, kuid ollakse jätkuvalt rakkes kohtumenetlusega.Majanduslikult soodsama pakkumuse küsimine peab olema reegel, mitte erandHankijad peaksid enam rakendama majandusliku soodsuse kriteeriumit madalama maksumuse kriteeriumi asemel. Eksitavad on väited, et riigihangete seadus kohustab alati valima kaupa või teenust või ehitustööd madalamast hinnast lähtudes. Riigihangete seadus võimaldab ja eeldab (§ 31 lg 4), et hankija sõlmib hankelepingu ennekõike majanduslikult soodsama pakkumuse alusel – riigihanget hinnatakse lähtuvalt majanduslikust soodsusest, mitte väikseimast maksumusest.Majanduslik soodsus seisneb näiteks hinna ja kvaliteeti iseloomustavate kriteeriumite kombineeritud  hindamises. Arvesse võib võtta muidki mõõdetavaid tingimusi – garantiiaeg, hilisem hooldus, keskkonnahoidlikkus. Näiteks hinnatakse auto ostmisel nii selle soetamismaksumust kui ka hilisemat hoolduskulu. Majanduslikult soodsaima pakkumuse väljaselgitamise kriteeriumid ei pea olema ilmtingimata oma laadilt kvantitatiivsed või puudutama ainuüksi hindu. Oluline on, et kõik asjaolud, mida hankija võtab majanduslikult soodsaima pakkumise välja selgitamiseks arvesse, oleksid võimalikele pakkujatele teada ajal, mil nad oma pakkumusi ette valmistavad.Üksi hinnast lähtudes võib hankija sõlmida hankelepingu juhul, kui ostetava eseme või töö puhul puudub vajadus hinnata muid kriteeriume. Kui neid ei esine, ei mõjuta see ka pakkumuse koguhinda. Soovides lähtuda üksnes pakutava kauba või teenuse või ehitustöö hinnast, peab hankija tagama, et kõik tulevase hankelepingu tingimused on hankedokumentides ammendavalt määratletud.Hankijate ja pakkujate omavahelist suhtlust tuleb tõhustada

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele