Lehis: kuidas vahetada olematut raha?

Kassas olev sularaha tuleb aasta lõpus inventeerida ning tuvastatud puudujääk tuleb vastavalt olukorrale kas maha kanda, raha kadumises süüdi olevalt isikult sisse nõuda või tasuda maksukohustused isiklikku tarbimisse läinud varalt. Kui raha on töötajate või juhatuse liikmete isiklikus kasutuses, tuleb tuvastada, kas tegemist on laenusuhtega või füüsilisele isikule tehtud väljamaksega.

Esimesel juhul on soovitatav vormistada laenuleping, kus lepitakse kokku laenu tagastamise aeg ning intressimäär. Kui laenusaaja on juriidilise isiku töötaja või juhtimis- või kontrollorgani liige, tuleb nende puhul silmas pidada, et alla 2%-lise intressi rakendamise korral tekib intressi vahe osas erisoodustus, millelt tuleb maksta tulu- ja sotsiaalmaksu (vt tulumaksuseaduse § 48 lg 4 p 6 ja § 48 lg 7).

Teisel juhul tuleb maksta väljamaksega seotud maksukohustused. Kui raha sai töötaja, juhatuse või nõukogu liige või muu füüsiline isik, kes osutab vastavale äriühingule näiteks käsunduslepingu alusel teenuseid, on saadud raha näol eelduslikult tegemist palgatuluga, millelt tuleb kinni pidada tulumaks, töötuskindlustusmaksed, kohustusliku kogumispensioni makse ning tasuda sotsiaalmaks ja tööandja töötuskindlustusmakse (vorm TSD lisa 1). Kui raha sai aktsionär või osanik, kes ei kuulu juhatusse ega ole äriühinguga muus lepingulises suhtes, on õigem väljamakse kvalifitseerida dividendina ning maksustada tulumaksuga vastavalt tulumaksuseaduse § 50 lõikele 1 (vorm TSD lisa 7).

Mõlemal juhul tuleks kassa inventuuri käigus välja selgitada sularaha füüsiliste isikute valdusse mineku aeg ning intressi tuleb arvestada või väljamaksega seotud maksukohustused tuleb deklareerida selle aja seisuga. Maksukohustustele võib sel juhul lisanduda ka intress vastavalt maksukorralduse seaduse §-le 115.

Juhime tähelepanu ka sellele, et kui äriühingu raamatupidamisaruannetes kajastatakse vara, mida tegelikult ei eksisteeri, võib aruandele alla kirjutanud juhatuse liikmete ja aruande koostanud töötaja (kui ta on bilansis kajastatud vara puudumisest teadlik) suhtes kohaldada kriminaalvastutust. Karistusseadustiku § 3811 näeb ette, et raamatupidamise korraldamise nõuete teadva rikkumise eest või teadvalt raamatupidamisdokumentide ebaseadusliku hävitamise, varjamise või kahjustamise või raamatupidamisdokumendis andmete esitamata jätmise või ebaõigete andmete esitamise eest, kui sellega on oluliselt raskendatud ülevaate saamine raamatupidamiskohustuslase varalisest seisundist, karistatakse füüsilist isikut rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega ning juriidilist isikut rahalise karistusega. Kui kohus on välja kuulutanud raamatupidamiskohustuslase pankroti või lõpetanud pankrotimenetluse raugemise tõttu, võidaks süüdiolevaid füüsilisi isikuid karistada kuni kolmeaastase vangistusega.

Ma ei oska muidugi öelda, millist vastust EML liikmeid meilt lootsid saada, kuid ma ei välista, et suuliselt küsimusele vastates võib olla lisatud muid asjakohaseid soovitusi, mis kirjalikus voorus kindlasti ettekandmisele ei tuleks. Kindlasti ei ole maksumaksjate liit see koht, kus hakataks jagama soovitusi stiilis „las vanaema läheb politseisse ja kirjutab avalduse, et käisin pojapoja firma raha pangas eurodeks vahetamas, aga pätt võttis raha ära“ või muud taolist.Kaldun arvama, et meilt nõu küsijad ei ole ise nende geniaalsete skeemide autorid, vaid pigem murelikud raamatupidajad, kellele klient on lihtsalt dokumendid lauale virutanud ja käskinud asjad ära teha nii, et „kõik oleks, nagu peab“. Ja ehk loodavadki nüüd sisimas, et eurole üleminek võiks olla see komistuskoht, mida maksuamet kangutama võiks hakata, ja et kui keegi ükskord vahele jääb, siis lõpeb see teema kunagi ka ära.

Mul puuduvad andmed selle kohta, kas ja kui palju on maksuameti praktikas olematu sularaha avastamise juhtumeid olnud ja kuidas selliseid juhtumeid on menetletud. Igatahes kohtuasjadest mulle ühtegi kaasust ei meenu. Riigikohtu praktikast küll teada selliseid kaasusi, kus härrasmehed on ilma mingeid pabereid vormistamata lihtsalt pangakontolt või sularahaautomaadist raha välja võtnud või äriühingu raha eest endale midagi ostnud (näiteks kohtuasi 3-3-1-90-07), samuti oli kunagi kaasus, kus kassa jääk oli muutunud negatiivseks (kohtuasi 3-3-1-40-02).