12. jaanuar 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ta toonitas, et makse kogutakse ikkagi selleks, et täita riigi ülesandeid. Maksud on möödunud aastal laekunud eelarvesse oodatust märksa paremini, vastas ta Marika Tuusi esitatud küsimusele hinnatõusu kohta.

Peaminister ei nõustunud küsija väitega, et hinnatõusu põhjustab valitsuse vale maksupoliitika.

"Me saime maksutulu 1,65 miljardit rohkem, kui oli kavandatud eelarvega. Mittemaksulistest tuludest laekusid eriti hästi süsinikdioksiidi või Kyoto saasteühikute müügist laekuvad vahendid. Neid vahendeid võib mõõta kahekordse maksu ülelaekumise summaga," selgitas Ansip.

Samas möönis ta, et eelarve on endiselt veel defitsiidis. Kriis veel läbi ei ole, lisas Ansip. Eriti tugevaks pidas ta järelmõjusid tööjõuturul.

Peaminister tunnistas, et novembri-detsembri inflatsiooni tase Eestis oli ebameeldivalt kõrge. "Kui vaadata aastaarvestust, pikemat perioodi, siis me näeme seda, et inflatsioon Eestis ei olnud sugugi kõrgem kui Euroopas Liidus keskmisena. Vaadates isegi ainult detsembrikuud ja võrreldes seda novembrikuuga, siis me näeme, et kasv Eestis oli 0,5%, Euroopa Liidus samuti 0,5%," rääkis Ansip.

Ta ütles, et Eestis olid hinnad 2008. aasta lõpust kuni 2010. aasta märtsini deflatsioonilised. Peaministri sõnul võrdleme praegust hinnataset nimetatud perioodi hinnatasemega ja tulenevalt sellest ongi näitaja kõrgem. "Samas ei saa rahul olla, et hinnad on meil tõepoolest tõusnud," märkis Ansip. Ta tunnustas konkurentsiametit, kelle tegevuse tagajärjel on tema meelest leiva hind alanenud.

Peaminister vastas veel Olga Sõtniku esitatud küsimusele domeenireformi ja Mark Soosaare esitatud küsimusele põhiseaduse kaasajastamise kohta.

Autor: Indrek Kald, Lemmi Kann