Uus töölepingu seadus (TLS) viis senise puhkuste kasutamise korra uuele alusele. Puhkust antakse nüüd töötatud kalendriaasta eest, mitte töötaja individuaalse tööaasta järgi arvestatuna. Uuele korrale lõplik üleminek pidi toimuma 2010. aasta jooksul.
Neenu Pavel, Lõuna inspektsiooni tööinspektor-jurist
2009. aastal tuli tööandjatel kaks korda läbi viia töötajate puhkuste "inventuur" —seisuga 30.06.2009 ja 31.12.2009.
Töötajal on õigus iga töötatud kalendriaasta kohta saada põhipuhkust täies ulatuses ja eelduslikult on selle pikkuseks 28 kalendripäeva. Pikendatud põhipuhkus on alaealistel, töövõimetuspensionäridel ja haridus-teadustöötajatel vastavalt ametikohtade loetelule.
Põhipuhkus kalendriaasta eest tuleb ära kasutada kalendriaasta jooksul ja töötaja peab saama selle välja võtta täies ulatuses. Puhkust on võimalik järgmisesse aastasse üle viia juhul, kui tegemist on kasutamata jäänud puhkuseosaga, mille väljavõtmist on takistanud kas töötaja isikust tulenev oluline põhjus või ettevõtte hädavajadusest tingitud puhkuse ajakava muutmine.
Tööandjale tuleb ette teatada
TLS kohaselt peab tööandja märkima puhkuste ajakavasse põhipuhkuse ja kasutamata puhkuse. Kuid võis juhtuda, et tööandjal ei olnud võimalik kõiki veel aegumata puhkusepäevi töötajale käesoleval aastal kätte anda. Sel juhul on soovitav sõlmida töötajaga kirjalik kokkulepe, kuidas 30.06.2009 seisuga aegumata puhkuse kasutamine ajatatakse järgmistele aastale. Loomulikult peab kokkulepe olema selline, et töötaja saab oma puhkuse ära kasutada enne puhkusenõude aegumist. Töötajatele teadmiseks, et ajakavasse märkimata puhkust võib töötaja kasutada oma äranägemisel, teatades sellest tööandjale kirjalikus vormis ette 14 kalendripäeva.
TLS ei sätesta, millises järjekorras ja millise perioodi eest puhkusi antakse, st kas esmalt jooksva aasta puhkus ja alles seejärel varasem, kasutamata jäänud puhkus või vastupidi. Sõnastusest "puhkuste ajakavasse märgitakse põhipuhkus ja kasutamata puhkus" võib küll jääda mulje, et kõigepealt antakse 28 päeva jooksva kalendriaasta eest ja siis, kui võimalik, ka midagi vanast võlast, kuid mõistlik on puhkuste kasutamise eelisjärjekorra määramine jätta poolte kokkuleppe küsimuseks. On soovitav, et tööandja teavitab töötajaid ettevõttes kehtivatest puhkuse kasutamise põhimõtetest töökorralduse reeglites.
Põhipuhkuse andmise aluseks oleva aja hulka arvatakse ajutise töövõimetuse (sealhulgas ka rasedus-sünnituspuhkusel viibimise) aeg, puhkuse aeg ning aeg, kui töötaja keeldus töö tegemisest, kuna esindas seaduses või kollektiivlepingus ette nähtud juhtudel töö­tajaid. Lapsehoolduspuhkuse aeg ja poolte kokkuleppel antud tasustamata puhkuse aeg ei anna õigust põhipuhkusele.
Kokkuleppevabadusest lähtuvalt võivad pooled alati kokku leppida, et ka mõni muu mittetöötamise aeg puhkuseõigust andva aja hulka arvatakse. Näiteks praegusel majanduslikult raskel ajal on nii mõnegi eelarvelise asutuse töötajad soostunud iga kuu 3-4 päeva tasustamata puhkusel olema ja kokku on lepitud selles, et nende päevade võrra, mida aastaga korjub kuu või rohkem, ei vähene puhkuseõigust andev aeg.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele