Riik rikkus eurokalkulaatorite maaletoomisel seadust

Rahandusministeeriumi eksimustele pööras hiljuti tähelepanu ka järelevalve rollis olev keskkonnaministeerium, kuid selgitavat vastust Äripäev sealt ei saanud.

Võimalik, et oma osa mängis siin rolli mõlema ministeeriumi reformierakondlastest ministrite plaan jõuda rahumeelsele kokkuleppele. "Meil on kokku lepitud, et kõikidele küsimustele vastab rahandusministeerium," ütles keskkonnaministeeriumi avalike suhete nõunik Pavel Ivanov.

Rahandusministeeriumi pressiosakond möönis, et eurokalkulaatoril puudub märgis. Kalkulaatorite täiendava partii tellimisel varustatakse kalkulaatorid ka vastava keskkonnamärgistusega, kinnitas ministeeriumi pressiesindaja. Samas on tegu elektroonikatootega, mida pole mõistlik prügikasti visata, vaid need tuleb viia elektroonikajäätmete kogumiskohta, lisas ta.

Elektri- ja elektroonikaseadmete maaletoojate ning tootjate loodud MTÜ EES-Ringlus juht Margus Vetsa tunnistab, et rahandusministeerium rikub seadust. "Kui mis iganes elektri- ja elektroonikaseadmel pole peal lahuskogumise märgist, on see seaduserikkumine. Lahuskogumise märgis viitab ja rõhutab tarbijale selle seadme kohta käivat erinõuet – prügikasti viskamine keelatud, jäätmejaama viimine lubatud," ütles ta.

Vetsa selgitas, et elektri- ja elektroonikaseadmete tootjaid või maaletoojaid, kes pole viinud oma tegevust vastavusse tootjavastutuskohustustega ning pole neid kantud riiklikusse probleemtoodete registrisse, kutsutakse nende valdkonnas jänesteks. "Võitleme iga päev selle eest, et turul poleks jäneseid. Piinlik, et riigiasutus pole end seadustega kurssi viinud," lausus ta.

Eesti tootjad ja maaletoojad on Vetsa sõnul üldiselt seadustega hästi kursis ning märgistamata elektroonikatooteid kohtab haruharva. Tema kinnitusel on eurokalkulaator küll väike ja vähekaaluv ese, kuid küsimus on ennekõike põhimõttes.

Kauplusteketi Büroomaailm omanikfirma Infotark osanik ja juht Jüri Ross ütles, et eurokalkulaatorite hanke puhul nappis ilmselt vastava hariduse ja kvalifikatsiooniga spetsialiste.

„Kui sa igapäevaselt ei tegele kauba maaletoomise ja nendega seotud asjadega, siis pole inimene võimeline kõiki nüansse ette nägema. Minu arvates ei peaks ministeerium üldse tegelema selliste asjadega. Neil peaks olema palju tähtsamaid tegevusi, kui kaupa ühest riigist teise liigutada. See on nii kummaline ja pentsik,“ rääkis ta.

Rossi sõnul oli hange kummaline, sest firmade käest ei küsitudki. „Paaniliselt hakati ise ostma. Või oli seal taga mingite grupeeringute huvid? Meie käest keegi ei küsinud, ehkki toome kalkulaatoreid maale. Kogu see asi on nii kurb, et laiutan käsi,“ rääkis ta.

Tasub teada* Elektroonikatooted, sh eurokalkulaatorid peavad olema tähistatud nn lahuskogumise märgisega ehk kleebisega, millel on kujutatud mahakriipsutatud konteiner. See tähendab, et eurokalkulaator kuulub elektroonikatoodete hulka, mida ei tohiks hiljem visata prügikasti, vaid mis kuulub tagastamissüsteemi. Eurokalkulaatoritel selline märgistus puudub.

* Lisaks pole rahandusministeerium läbi mõelnud ka kalkulaatorite hilisemat käitlust ehk tagastamissüsteemi. Jäätmeseaduse järgi vastutab ja finantseerib tootja või turustaja elektroonikromu hilisema kogumise või taaskasutuse eest. Samas pole ministeerium sõlminud lepingut ühegi jäätmekogujaga ega eraldanud raha, et korraldada eurokalkulaatorite tagastamine.* Ministeeriumi kinnitusel on neil plaanis sõlmida leping jäätmete kogumise korraldamiseks tootjavastutusorganisatsiooni või selle liikmega. Eurokalkulaatorist loobujad võivad selle viia või saata kas Euronicsi poodi või rahandusministeeriumisse.

Autor: Lemmi Kann, Kadri Jakobson