Riigikogu võttis 87 poolthäälega vastu valitsuse algatatud käibemaksuseaduse muutmise seadus, mis võtab üle EL käibemaksudirektiivi muudatused ning sätestab käibemaksuseaduses kassapõhise käibemaksuarvestuse erikorra.
Ühe olulisema muudatusena laiendatakse käibemaksuseaduse muutmise seadusega kassapõhise käibemaksuarvestuse erikorra valiku võimalust kõikidele käibemaksukohustuslastele, kelle aastakäive ei ületa 200 000 eurot.
Hetkel kehtiva seaduse kohaselt on õigus kassapõhise käibemaksuarvestuse erikord valida üksnes füüsilisest isikust ettevõtjatel. Samas kassapõhist käibemaksuarvestust ei saa pidada lisaks piiriüleste tehingute puhul ka tehingute osas, kus kauba või teenuse eest tasumine on kokkulepitud pikema perioodi kui kolme kalendrikuu jooksul, näiteks järelmaksuga müügi ja liisinglepingute puhul.
Eelnõu kohaselt tuleb kassapõhist käibemaksuarvestust pidaval maksukohustuslasel esitada tulevikus käibedeklaratsiooni lisa, kus kajastatakse andmed maksustamisperioodil väljastatud ja saadud arvete kohta, mis on käibedeklaratsioonil deklareerimata.
Lisaks sätestatakse seaduses maksupettusevastase meetmena kinnisasja ja metallijäätmete käibemaksuga maksustamise erikord.
Erikorra kohaselt maksustatakse kinnisasja ja metallijäätmete käive saaja poolt (pöördmaksustamine). Kinnisasjade puhul rakendatakse seda vaid juhul, kui müüakse käibemaksuvaba kinnisasja, mida seaduse kohaselt võib maksustada teavitades sellest maksuhaldurit. Pöördmaksustamist rakendatakse üksnes juhul, kui tehing toimub käibemaksukohustuslaste vahel. Kauba müüja väljastab arve kuhu märgib ka käibemaksusumma, kuid ei deklareeri seda käibedeklaratsioonil ega tasu eelarvesse. Arvel märgitud käibemaksu arvestab ostja enda poolt tasumisele kuuluva käibemaksuna.
Käibemaksuseaduse muudatused jõustuvad 1. jaanuaril 2011.
Vaata eelnõu seletuskirja
SIIT.
Seotud lood
Infopanga võlaregister on viimase nelja kuu jooksul aidanud ettevõtetel võlglastelt tagasi saada keskmiselt 47% võlgadest ja augustis tõusis see näitaja koguni 79%-ni.