Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Riigikohus: käsutuskeeld peatab teise kohtumenetluse
Pankrotiseaduse kohaselt on kohtul võimalik kohaldada võlgniku vara suhtes käsutuskeeldu kas pärast ajutise halduri nimetamist või sellega samal ajal.
3. novembril 2010. aastal tsiviilasjas nr 3-2-1-101-10 tehtud otsuses analüüsib Riigikohus võlgniku varale kehtestatud vara käsutuskeelu mõju kohtumenetlusele, milles võlgnik käsutuskeelu seadmise ajal osaleb.
Konkreetses vaidluses oli hageja enne käsutuskeelu kohaldamist esitanud töövõtulepingust tuleneva nõude kostja vastu ja kostja omakorda hageja suhtes vastuhagi alusetult saadud rahasumma tagastamiseks. Asja menetlemisel ringkonnakohtus esitas kostja enda suhtes pankrotiavalduse. Kohus võttis pankrotiavalduse menetlusse ja määras kostjale ajutise halduri. Ühes ajutise halduri nimetamisega kehtestas kohus kostja varale käsutuskeelu, millega keelas kostjal ilma ajutise halduri nõusolekuta vara käsutada.
Vastavalt pankrotiseaduse § 20 lg-le 3 peatub käsutuskeelu kohaldamise korral enne käsutuskeeldu alanud kohtumenetlus, milles võlgnik osaleb hageja või kostjana, kui kohtumenetlus puudutab võlgniku vara, mis pankroti väljakuulutamise korral muutuks pankrotivaraks. Käesoleval juhul oli enne käsutuskeelu kehtestamist alanud kohtumenetlus, milles võlgnik osales kostjana. Kostjal oli rahaline nõue hageja vastu, mis pankroti väljakuulutamise korral muutuks pankrotivaraks. Seega olid täidetud pankrotiseaduse § 20 lg-s 3 toodud kohtumenetluse peatumise eeldused.
Kohtumenetluse peatumine tõi kaasa menetlustoimingute tegemise keelu, v.a seaduses sätestatud erandid. Riigikohtu hinnangul on pankrotiseaduse § 20 lg 3 eesmärk anda ajutisele haldurile võimalus pooleliolevate kohtuasjadega tutvuda ning vältida enne pankotiavalduse lahendamist pankrotivara käsutamist kohtulahendi alusel.
Menetluse peatumise ajal tegi ringkonnakohus siiski menetlustoiminguid – saadeti kutsed ringkonnakohtu istungile, peeti ringkonnakohtu istung ja tehti ringkonnakohtu otsus. Samas on tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 358 lg 2 kohaselt menetluse peatumise või peatamise ajal tehtud menetlustoimingud tühised. Sellest tulenevalt leidis Riigikohus, et ringkonnakohtu menetlustoimingud tehti pankrotiseaduse § 20 lg-t 3 rikkudes ning olid seetõttu tühised.
Kokkuvõttes: Võlgniku varale käsutuskeelu kehtestamisel peatub seaduse jõul kohtumenetlus, kus võlgnik osaleb. Seda juhul, kui kohtumenetlus puudutab vara, mis pankroti väljakuulutamise korral muutuks pankrotivaraks. Menetlustoimingud, mida menetluse automaatsest peatumisest tingituna puudus kohtul õigus teha, on tühised.
Autor: Lemmi Kann, Eva Mägi
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele