Raamatupidaja ja kirjavahetus

Praktikas on ette tulnud mitmeid juhtumeid, kus pooled juhatuse tasandil ja advokaatide abil vaidlevad võlakohustuse õigusliku aluse üle, samal ajal püüab aga võlausaldaja n.ö tagaukse kaudu saada võlgniku raamatupidamisest võlatunnistust, et selle abil vaidlus enda kasuks kallutada. Saldokinnituse saatmine on seetõttu üsnagi riskantne ja võib põhjustada ootamatuid ebameeldivaid situatsioone.

Ootamatusi on aga võimalik vältida. Esmajoones tuleb endale teadvustada saldokinnituse väljastamise ja sarnast tüüpi kirjavahetuse võimalikke tagajärgi. Kui riskid on teada, osatakse nendega ka arvestada ja õigesti käituda. Saldokinnituste väljastamine võiks reeglina toimuda juhatuse teadmisel. Kui see pole võimalik, siis tuleks raamatupidajal saldokinnituste väljastamine juhatusega kooskõlastada vähemalt neil juhtudel, kus vaidlus võla üle käib või on vaidluse tekkimiseks suur tõenäosus. Samuti saab töötada välja saldokinnituse tüüpsõnastus, mis aitab maandada riski, et saldokinnitust võiks vaidluse korral lugeda võlatunnistuseks.

Erinevates õiguslikes menetlustes (pankrotimenetlus, saneerimine) toimuv kirjavahetus, milles raamatupidajad osalevad kas otse või siis dokumentide ettevalmistajana Sellise kirjavahetuse puhul on jällegi rida õiguslikke nüansse, millele tähelepanu juhtida ja mida silmas pidada. Näiteks kui pankrotihaldur pöördub võlausaldajast ettevõtja poole kirjaga, milles tehakse ettepanek teatada pankrotihaldurile oma nõudest panrotivõlgniku vastu, on oluline teada, millist infot ja dokumente nõude kohta peab esitama, mis tähtajaks seda teha tuleb ja millised on tagajärjed, kui infot nõude kohta tähtaegselt ei esitata.

Libastumise ohte on sellist tüüpi kirjavahetuses mitmeid. Praktikas tuleb sageli ette juhtumeid, kus ollakse küll teadlikud, et pankrotiseaduse järgi tuleb pankrotivõlausaldajate esimesel üldkoosolekul häälte saamiseks esitada nõudeavaldus pankrotihaldurile kolm tööpäeva enne üldkoosoleku toimumist, kuid samas ei teata, kuidas praktikas neid kolme tööpäeva arvestatakse.Pankrotihaldurid arvestavad tähtaega järgmiselt: kui võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub reedel, peab võlausaldaja esitama oma nõudeavalduse pankrotihaldurile hiljemalt esmaspäeva õhtul. Niisugune arvutusloogika lähtub arusaamast, et pankrotihalduril peab olema võimalik nõudeavaldustega tutvuda vähemalt kolm täis tööpäeva. Arvutusloogika reede miinus kolm = teisipäev siin ei toimi.

Probleeme on tekkinud ka näiteks sellest, et pankrotihaldurile või saneerimisnõustajale nõude esitamisel ei teatata kõigist nõudega seotud asjaoludest, näiteks kõrvalnõuetest (viivised, intressid) ning nõude tagatistest. Olulise info esitamata jätmine aga kahandab väljavaateid nõude kaitsmiseks ja selle rahuldamiseks.

Raamatupidaja rolli kohtuasjades