Murdarve, mida tavakodanik peab peast teadma, on väga vähe. Tuntuim on koolipõlvest tuttav p-konstant 3,1416. Nüüd on sellele Eestis lisandunud viis korda suurem „e-konstant” 15,6466, kirjutab vabakutseline tõlkija Sander Liivak Õpetajate Lehes.
Argielus piisab kõigest kahest komakoha täpsusest (vastavalt 3,14 ja 15,65). Peast korrutades ja jagades loobutakse veel kahest kohast ja võetakse konstandiks 16 või veelgi mugavam 15. Krooni devalveerimise propageerijatel oleks kindlasti lihtsam rehkendada, kui vahetuskursiks oleks kinnitatud ümmargune 20 (20,0000). Rublad vahetati 1992. aastal kroonideks ju eriti „mugava” laest võetud kursiga (10,0000).
Kaubavahetuse ja seeläbi üleilmastumise hõlbustamine algas ammu enne Euroopa ühisraha euro kasutuselevõttu. Eestis olid veel sada aastat tagasi – tsaariajal – kasutusel arssinad, verssokid, verstad, vakamaad, puudad jms Vene mõõdud ja kaalud. Inglismaal ja Prantsusmaal olid jälle omad „rahvuslikud mõõtühikud”, britid ei raatsi neist ikka veel loobuda. Isegi samanimelised ühikud olid eri riikides ja samas riigis eri aegadel erineva väärtusega, näiteks varieerus tolli pikkus. Keskajal olid lausa igas linnas erinevad mõõdud ja kaalud. Erinev oli isegi kellaaeg: enne telegraafi ja raudtee tulekut elas iga linn kohaliku päikeseaja rütmis.
Eurol ja meetril on ühisjooni
Praegu kasutab enamik riike meetermõõdustikku. Sellele üleminek oli väga ratsionaalne ajastul, mil inimkonna arvutusressurss oli piiratud. Nüüdisaegse arvutustehnika korral oleks Prantsuse ljööde, Inglise miilide ja Vene verstade pidev teisendamine lapsemäng: selleks ettenähtud programm võiks joosta isegi mobiiltelefonis, rääkimata sülearvutitest ja serveritest. Ka Hiina ja Jaapani hieroglüüfid pole kiirete arvutite ajastul enam nii tülikad kui mehhaaniliste kirjutus- ja ladumismasinate ajal.Ainus ühik, mis on ikka veel rahvusvaheliselt standardiseerimata, on rahaühik. Kahjuks ei ole kaupade ja teenuste väärtus füüsikaliselt mõõdetav nagu teepikkus, mass ja aeg. Mingil määral võib eurotsooni pidevat laienemist siiski võrrelda üleminekuga meetermõõdustikule. Euro ei ole kaugeltki ülemaailmne rahaühik, kuigi seda kasutatakse isegi teistel mandritel, näiteks Prantsuse Guajaanas. Ometi on ühe maailmajao ühisvaluuta pikk samm lähemale kogu maailma ühisvaluutale, mis pidavat tegema lõpu ka perioodiliselt korduvatele majanduskriisidele.Euro ja meetri esimene ühisjoon on seega rahvusvahelisus. Neil on aga teinegi ühisjoon: detsimaalsus. Oleme harjunud, et rahaühik on detsimaalne nagu pikkus- või kaaluühik: 1 rubla = 100 kopikat, 1 mark = 100 penni, 1 kroon = 100 senti, 1 euro = 100 eurosenti jne. Alati pole see siiski nii olnud. Suurbritannia ja Iirimaa detsimaliseerisid oma vääringu alles 1971. a. Enne seda jagunes nael 20 šillingiks ja šilling 12 penniks. Tõenäoliselt oli ka detsimaalreformi põhjuseks arvutustehnika nõrkus: elektronarvutid olid tollal küll juba olemas, aga praegustega võrreldes väga kallid, kopsakad ja kohmakad.Maailma rahaühikute kirevust võib võrrelda ajavööndite rohkusega. Maailmaaeg on astronoomidel täiesti olemas: Greenwichi aeg ilma suveajata. Maailmarahaks kiputakse pidama USA dollarit, kuigi euro ja varsti ka jüaan hingavad sellele võimsalt kuklasse.
Ajakroon: aeg on raha
Mina soovitan maailmaraha loojatel uuesti loobuda detsimaalsusest ja võtta rahaühikuks töötund. Kuigi autojuhile sobiks tunni asemel paremini kilomeeter, hauakaevajale kuupmeeter ja tõlkijale bitt, bait, sõna, tähemärk (ilma tühikuteta) või täheruum (koos tühikutega), võiks universaalsuse huvides lähtuda siiski kuulsast ütlusest „aeg on raha”. Valuuta nimi on lahtine, ajutise tingliku nimetusena on siinkohal kasutatud sõna „ajakroon”.Tunnis ei ole 100, vaid 60 minutit. Seetõttu ei saa ajakroon jaguneda sajaks ajasendiks. Ta võiks jaguneda 60 × 60 = 3600 ajasendiks. Tegelikult võikski väärtuse põhiühikuks olla hoopis sent, sest ka aja põhiühik ei ole SI-süsteemis pikk tund, vaid imelühike sekund. Esiteks on sent universaalne termin, mida kasutatakse nii euro, dollari kui ka Eesti krooni sajandiku tähenduses. Teiseks kõlavad sõnade sekund ja sent mõned vormid vähemalt eesti keeles väga sarnaselt (sekundid ja sendid). Kahjuks viitab sõna sent kümnendsüsteemile, olles tuletatud ladinakeelsest sõnast centum ‘sada’. Sada on teatavasti kümme ruudus.Teoreetiliselt ei saaks keegi teenida rohkem kui 24 ajakrooni ööpäevas ehk 8760 akr aastas (liigaastal 8784 akr). Praktikas on see arv palju väiksem, sest iga organism vajab ka puhkust. Virk inimene, kes teeks 16-tunniseid tööpäevi puhkamata suvel, nädalavahetustel ja riigipühadel, teeniks seega 5840 akr aastas. Keskmisel kaheksatunnise tööpäevaga palgasaajal jääks aastateenistus kõigest paari tuhande ajakrooni kanti. Kes tahab teenida rohkem, peaks ekspluateerima teisi, mis on aga niisama ebaeetiline ja vastuvõetamatu kui orjapidamine.Kui uus maja maksaks 10 000 akr ja kahe töölkäijaga pere oleks nõus selle ostmiseks säästma iga kuu veerandi sissetulekust, kuluks perel majaraha kogumiseks kümme aastat, mis on igati mõistlik ajavahemik.Kes tahaks raha kokku kühveldada kiiremini, peaks jällegi kurnama teisi.
Autor: Lemmi Kann, Sander Liivak
Seotud lood
Viimaste aastate majandusolukord on olnud keeruline ja muutusterohke. Laomajandustehnikaga tegeleva Agrovaru AS jaoks on hetkel suurimaks väljakutseks käibe hoidmine samal tasemel ning kulude vähendamine müügi- ja tööprotsesside efektiivistamise kaudu. "Kuna klientide nõudlus on vähenenud, peame tegema rohkem tööd, et leida üles need vähesed kliendid," selgitab tegevjuht Jarno Mänd.
Hetkel kuum
Tagasi Raamatupidaja esilehele