Töötund rahaühikuks!

Praegu kasutab enamik riike meetermõõdustikku. Sellele üleminek oli väga ratsionaalne ajastul, mil inimkonna arvutusressurss oli piiratud. Nüüdisaegse arvutustehnika korral oleks Prantsuse ljööde, Inglise miilide ja Vene verstade pidev teisendamine lapsemäng: selleks ettenähtud programm võiks joosta isegi mobiiltelefonis, rääkimata sülearvutitest ja serveritest. Ka Hiina ja Jaapani hieroglüüfid pole kiirete arvutite ajastul enam nii tülikad kui mehhaaniliste kirjutus- ja ladumismasinate ajal.Ainus ühik, mis on ikka veel rahvusvaheliselt standardiseerimata, on rahaühik. Kahjuks ei ole kaupade ja teenuste väärtus füüsikaliselt mõõdetav nagu teepikkus, mass ja aeg. Mingil määral võib eurotsooni pidevat laienemist siiski võrrelda üleminekuga meeter­mõõdustikule. Euro ei ole kaugeltki ülemaailmne rahaühik, kuigi seda kasutatakse isegi teistel mandritel, näiteks Prantsuse Guajaanas. Ometi on ühe maailmajao ühisvaluuta pikk samm lähemale kogu maailma ühisvaluutale, mis pidavat tegema lõpu ka perioodiliselt korduvatele majanduskriisidele.Euro ja meetri esimene ühisjoon on seega rahvusvahelisus. Neil on aga teinegi ühisjoon: detsimaalsus. Oleme harjunud, et rahaühik on detsimaalne nagu pikkus- või kaaluühik: 1 rubla = 100 kopikat, 1 mark = 100 penni, 1 kroon = 100 senti, 1 euro = 100 eurosenti jne. Alati pole see siiski nii olnud. Suurbritannia ja Iirimaa detsimaliseerisid oma vääringu alles 1971. a. Enne seda jagunes nael 20 šillingiks ja šilling 12 penniks. Tõenäoliselt oli ka detsimaalreformi põhjuseks arvutustehnika nõrkus: elektronarvutid olid tollal küll juba olemas, aga praegustega võrreldes väga kallid, kopsakad ja kohmakad.Maailma rahaühikute kirevust võib võrrelda ajavööndite rohkusega. Maa­ilmaaeg on astronoomidel täiesti olemas: Greenwichi aeg ilma suveajata. Maailmarahaks kiputakse pidama USA dollarit, kuigi euro ja varsti ka jüaan hingavad sellele võimsalt kuklasse.

Ajakroon: aeg on raha

Mina soovitan maailmaraha loojatel uuesti loobuda detsimaalsusest ja võtta rahaühikuks töötund. Kuigi autojuhile sobiks tunni asemel paremini kilomeeter, hauakaevajale kuupmeeter ja tõlki­jale bitt, bait, sõna, tähemärk (ilma tühikuteta) või täheruum (koos tühiku­tega), võiks universaalsuse huvides lähtuda siiski kuulsast ütlusest „aeg on raha”. Valuuta nimi on lahtine, ajutise tingliku nimetusena on siinkohal kasutatud sõna „ajakroon”.Tunnis ei ole 100, vaid 60 minutit. Seetõttu ei saa ajakroon jaguneda sajaks ajasendiks. Ta võiks jaguneda 60 × 60 = 3600 ajasendiks. Tegelikult võikski väärtuse põhiühikuks olla hoopis sent, sest ka aja põhiühik ei ole SI-süsteemis pikk tund, vaid imelühike sekund. Esiteks on sent universaalne termin, mida kasutatakse nii euro, dollari kui ka Eesti krooni sajandiku tähenduses. Teiseks kõlavad sõnade sekund ja sent mõned vormid vähemalt eesti keeles väga sarnaselt (sekundid ja sendid). Kahjuks viitab sõna sent kümnendsüsteemile, olles tuletatud ladinakeelsest sõnast centum ‘sada’. Sada on teatavasti kümme ruudus.Teoreetiliselt ei saaks keegi teenida rohkem kui 24 ajakrooni ööpäevas ehk 8760 akr aastas (liigaastal 8784 akr). Praktikas on see arv palju väiksem, sest iga organism vajab ka puhkust. Virk inimene, kes teeks 16-tunniseid tööpäevi puhkamata suvel, nädalavahetustel ja riigipühadel, teeniks seega 5840 akr aastas. Keskmisel kaheksatunnise tööpäevaga palgasaajal jääks aastateenistus kõigest paari tuhande ajakrooni kanti. Kes tahab teenida rohkem, peaks eksp­luateerima teisi, mis on aga niisama ebaeetiline ja vastuvõetamatu kui orjapidamine.Kui uus maja maksaks 10 000 akr ja kahe töölkäijaga pere oleks nõus selle ostmiseks säästma iga kuu veerandi sissetulekust, kuluks perel majaraha kogumiseks kümme aastat, mis on igati mõistlik ajavahemik.Kes tahaks raha kokku kühveldada kiiremini, peaks jällegi kurnama teisi.

Autor: Lemmi Kann, Sander Liivak