Vaid 16% ettevõtetest on asunud euroks valmistuma

Probleemina toodi välja asjaolu, et muudatusi kauba märgistamisel ja arvete süsteemis tuleb teha kaks korda: juulis pidi lisama kroonipõhisele süsteemile Euro ning 1. jaanuariks tuleb teha Eurost põhivaluuta ja lisada kroon. See kahekordistab ka kulud. Keskmiselt hindavad EVEA küsitluses osalenud ettevõtted oma kogukuluks seoses üleminekuga Eurole 16 320 krooni ehk veidi üle 1000 Euro. Samas mitmes teenindusvaldkonnas (nt. konsultatsioonid, raamatupidamine, koolitus ) ei tekita üleminek märgatavaid kulusid. Küsimusele, kas kasu üleminekust Eurole ületab ettevõtte puhul ülemineku kulusid, vastas jaatavalt 28% VKE-dest, 56% jäi kahtlevale seisukohale ning 16% ei näe üleminekust endale positiivset mõju.

Silmatorkav on väikeettevõtjate vähene huvi ausa hinnastamise leppega liitumiseks. Vastanute hulgas ei olnud ühtegi leppega liitunut ning vaid 16% kavatsesid liituda. Üheks kindlaks selgituseks on asjaolu, et 80% vastanutest ei pea mõistlikuks oma valdkonnas kujundada euro-hindu keskpanga kursi alusel, ümardamata neid kaubanduslikeks hindadeks. Lisaks ei soovi ettevõtjad siduda end avalikult hinna mittetõstmise kohustusega tingimustes, kus toimub pidev sisendite hindade kasv ning need põhjustavad üldist hinnatõusu.

Probleemidena seoses üleminekuga toodi küsitluse käigus välja kroonide ja eurode paralleelkäibest tingitud raskusi ja segadust esimesel kahel nädalal; vajadust pidada normaalsest suuremat eurode ja euromüntide varu kassas paralleelkäibe ajal; müntide käibe järsku kasvu ning pankade kõrgeid müntide käitlustasusid;  üleminekuga seotud täiendavaid kulusid ja lisatööd; tarkvara muutmise vajalikkust. Müntide käitlustasude teemal on EVEA juba oktoobri algul pöördunud pankade poole ning Swedbank teatas esimesena tasude 5-kordsest alandamisest 1. jaanuarist 2011.

„Üleminekuga seotud tehnilisi probleeme on rohkem kui piisavalt, kuid tervikuna näevad väikeettevõtjad Eurole üleminekut positiivsena“, tegi EVEA president uuringust kokkuvõtte.