29. oktoober 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

5 põhimõtet, mida juhtimisel meeles pidada

Viisteist aastat on pikk aeg, meie riigid on selle perioodi jooksul läbi teinud suuri muutusi. Kuid selleks, et õppida inimeste juhtimist ettevõtluses, on viisteist aastat siiski üsna lühike aeg. Minu arvates on juhtimise õppimine elukestev protsess ja siin ei saa keegi pidada ennast täiuslikuks. Samas on see koolitee väga põnev, sest iga päev on võimalik midagi juurde õppida ja iga samm viib sind lähemale sihile olla hea juht.

Kõikidele suurtele juhtidele on omane see, et nad on äärmiselt karismaatilised ja teistele innustavalt mõjuvad isiksused, ometi leiavad nad aega teisi kuulata ja nende tegemiste vastu huvi tunda. Karismaatilisust ja innustavat mõju ei saa õppida, need omadused lihtsalt kas on või ei ole. Allpool käsitlen aga mõningaid olulisi oskusi, mida saab õppida ja arendada.

Käsitlen viit põhimõtet, mille tundmist ja arendamist pean enda juures oluliseks. Loodan, et saan ühel päeval öelda, et valdan neid oskusi. Samuti tahaksin jagada mõtteid sellest, kuidas need põhimõtted on viimase viieteistkümne aasta jooksul minu jaoks minu töös oluliseks saanud. Põhimõtted ei ole esitatud tähtsuse järjekorras, sest nad kõik on minu jaoks ühtviisi olulised. Loomulikult ei ole see nimekiri ammendav, sest igapäevases juhtimistöös on olulised ka paljud muud valdkonnad.

1. Ole alati avatud ja räägi inimestega – talk when you walk. Üks igapäevase juhtimistöö dilemmasid on vajadus leida aega inimeste kuulamiseks. Juht lihtsalt peab selle aja leidma. Inimeste kuulamine, et teada saada, mida nad öelda tahavad, on äärmiselt tähtis. Ei ole isegi oluline, et sa saaksid teist igas tema mures aidata või iga probleemi lahendada. Tähtis on lihtsalt kuulata, sest see loob inimestele tunde, et neist hoolitakse ja et keegi tunneb nende tegemiste vastu huvi. Julgusta inimesi rääkima, palu, et nad usaldaksid sulle oma muresid ja hoia oma uks avali. Viimast mõtlen otseses mõttes: minu kabineti uks on alati avatud.

Meie suhtlemise avatus on viimase viieteistkümne aasta jooksul oluliselt paranenud. Mäletan, et kunagi panid osad juhid omale isegi valgusfoori kabinetiukse peale, mis näitas vastavalt siis kas rohelist, kollast või punast tuld! See andis alluvatele väga selge sõnumi… Juhtide ja töötajate vaheline kommunikatsioon on palju paranenud, kuid me oleme endiselt rootslastest kaugel maas.

2. Kahtle oma eeldustes.

Küsi endalt aeg-ajalt, miks sa teed seda, mida sa teed – ära kunagi võta asju iseenesestmõistetavana. Võib-olla tuleks olemasolevaid eeldusi korrigeerida, täiustada või koguni täiesti pea peale pöörata. Mõnikord oleme me, allakirjutanu sealhulgas, liiga tagasihoidlikud või hõivatud, et küsida oma inimestelt, mida nad tahavad ja mida oluliseks peavad. Teadmine sellest, mida sinu töötajad tahavad ja mida mitte, aitab vältida valesid ootusi mõlemal poolel. Ole aus ja sirgjooneline, kuid poliitiliselt korrektne, sest enamasti tekib frustratsioon töö juures just nurjunud ootustest.Endast rääkides tuleb märkida, et viisteist aastat tagasi oli mul väga raske tunnistada, et olin midagi valesti teinud või et minu seisukoht ei olnud õige. Enam ma seda ei karda. Vastupidi, mul on sellest ainult hea meel, kui keegi oskab nõu anda, kuidas mõnda asja paremini teha.

3. Küsi nõu ja abi – ole uhke, aga tagasihoidlik.

Ükski juht ei tea kõike. Tegelikult on üsna kardinaalne viga mõelda – ma ei vaja kellegi abi, ma ei saagi kelleltki abi paluda, sest ma olen oma ettevõttes kõige kõrgemal positsioonil. Samas on see eeldus juhtide poolt väga inimlik käitumine, sest nad peavad paistma tugevad oma töötajate ees. Kuid sama inimlik on, et igaüks meist vajab aeg-ajalt abi. On hea, kui sul on oma mentor, kes ei ole sinu kolleeg ja kellega sa saad mitteametlikus atmosfääris kõike arutada. Ära karda nõu küsida.Jällegi oma kogemustest rääkides tuleb nentida, et minule oli selline „ma-tean-kõike“ hoiak omane palju aastaid. Kuid siis õppisin ma kahte asja: ma ei tea kõike, kaugel sellest, ja tegelikult on väga väsitav püüda kõiki võimalikke asju teada ja osata – tegelikult on see lausa võimatu. Praegu püüan küsida võimalikult paljude inimeste arvamust igasuguste igapäevaste teemade kohta. Samuti püüan endale aeg-ajalt meelde tuletada, et vaja on kahe jalaga maa peal seista ja mitte liiga enesekeskseks muutuda.

4. Mitmekesisus on rikkus.

Kui inimesed tegutsevad ja töötavad keerulisi ülesandeid lahendades alati sama rutiini järgi, siis tuginevad kõik ka samadele eeldustele. Loomulikult püüame me kõik ühtemoodi saavutada oma töös kõrgeid tulemusi ning seda taset sarnaste ülesannete täitmisel hoida nii palju kui võimalik. Sellegipoolest tasub aeg-ajalt testida enda ja teiste seisukohtade paikapidavust, sest ükski teenus ega toode ei ole kunagi täiuslik. On tõsi, et me vajame reegleid ja korda, kuid aeg-ajalt tuleks siiski põhimõtete kehtivust kontrollida ja püüda läheneda asjadele teise vaatenurga alt. Paljude hiljem edukaks kujunenud lugude kohta on algul arvatud, et need kukuvad läbi.Hea näide sellest on lühisõnumite leiutamine. Kui SMSid 80ndatel kasutusele tulid, võtsid paljud teenuse vastu hoiakuga, et tegemist on mobiiltelefoni ühe tähtsusetu lisafunktsiooniga, millest ei saa kunagi igapäevaselt kasutatavat populaarset teenust. Usun, et täna on paljud meist teist meelt.

5. Ära karda vigu tunnistada!

Eksimine on väga inimlik. Samuti on inimlik püüda oma vigu varjata või neid teistele väiksemana näida lasta. Kuid tõde on see, et me kõik teeme vigu. Vigade juhtimine on keeruline, sest ühest küljest me teame, et hea oleks vigu mitte teha, kuid teisalt on vead head, sest nendest saab õppida. Kui suur viga on tehtud, tuleks vea teinud inimesele püüda selgeks teha, milles vea olulisus seisneb, püüda koos mõista, miks viga tehti, õppida sellest ja aru saada, et kui selline viga peaks korduma, siis toob see kaasa teatud tagajärgi. Vigade kohta tagasiside andmisel on väga oluline hoiduda emotsioonidest.

Julgeksin öelda, et selles valdkonnas oleme me ennast kõvasti parandanud. Minu arvates on põhjuseks see, et me oskame paremini suhelda, meil on võimalik käia headel koolitustel ning nooremad põlvkonnad ei tunne juhtide ja autoriteetide ees nii suurt aukartust.

Loodan, et leidsite nendest mõtetest midagi enda jaoks huvipakkuvat. Tegelikult ei ole need päris minu enda mõtted, vaid pigem palju kogenenumate ja targemate meeste mõtted, kellelt mul on olnud au nõuandeid saada. Iga päev on koolipäev: jaga, hinda ja naudi seda koos oma inimestega.

www.juhtimine.ee

Autor: Lemmi Kann, Pekka Puolakka

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700