5 põhimõtet, mida juhtimisel meeles pidada

Meie suhtlemise avatus on viimase viieteistkümne aasta jooksul oluliselt paranenud. Mäletan, et kunagi panid osad juhid omale isegi valgusfoori kabinetiukse peale, mis näitas vastavalt siis kas rohelist, kollast või punast tuld! See andis alluvatele väga selge sõnumi… Juhtide ja töötajate vaheline kommunikatsioon on palju paranenud, kuid me oleme endiselt rootslastest kaugel maas.

2. Kahtle oma eeldustes.

Küsi endalt aeg-ajalt, miks sa teed seda, mida sa teed – ära kunagi võta asju iseenesestmõistetavana. Võib-olla tuleks olemasolevaid eeldusi korrigeerida, täiustada või koguni täiesti pea peale pöörata. Mõnikord oleme me, allakirjutanu sealhulgas, liiga tagasihoidlikud või hõivatud, et küsida oma inimestelt, mida nad tahavad ja mida oluliseks peavad. Teadmine sellest, mida sinu töötajad tahavad ja mida mitte, aitab vältida valesid ootusi mõlemal poolel. Ole aus ja sirgjooneline, kuid poliitiliselt korrektne, sest enamasti tekib frustratsioon töö juures just nurjunud ootustest.Endast rääkides tuleb märkida, et viisteist aastat tagasi oli mul väga raske tunnistada, et olin midagi valesti teinud või et minu seisukoht ei olnud õige. Enam ma seda ei karda. Vastupidi, mul on sellest ainult hea meel, kui keegi oskab nõu anda, kuidas mõnda asja paremini teha.

3. Küsi nõu ja abi – ole uhke, aga tagasihoidlik.

Ükski juht ei tea kõike. Tegelikult on üsna kardinaalne viga mõelda – ma ei vaja kellegi abi, ma ei saagi kelleltki abi paluda, sest ma olen oma ettevõttes kõige kõrgemal positsioonil. Samas on see eeldus juhtide poolt väga inimlik käitumine, sest nad peavad paistma tugevad oma töötajate ees. Kuid sama inimlik on, et igaüks meist vajab aeg-ajalt abi. On hea, kui sul on oma mentor, kes ei ole sinu kolleeg ja kellega sa saad mitteametlikus atmosfääris kõike arutada. Ära karda nõu küsida.Jällegi oma kogemustest rääkides tuleb nentida, et minule oli selline „ma-tean-kõike“ hoiak omane palju aastaid. Kuid siis õppisin ma kahte asja: ma ei tea kõike, kaugel sellest, ja tegelikult on väga väsitav püüda kõiki võimalikke asju teada ja osata – tegelikult on see lausa võimatu. Praegu püüan küsida võimalikult paljude inimeste arvamust igasuguste igapäevaste teemade kohta. Samuti püüan endale aeg-ajalt meelde tuletada, et vaja on kahe jalaga maa peal seista ja mitte liiga enesekeskseks muutuda.

4. Mitmekesisus on rikkus.

Kui inimesed tegutsevad ja töötavad keerulisi ülesandeid lahendades alati sama rutiini järgi, siis tuginevad kõik ka samadele eeldustele. Loomulikult püüame me kõik ühtemoodi saavutada oma töös kõrgeid tulemusi ning seda taset sarnaste ülesannete täitmisel hoida nii palju kui võimalik. Sellegipoolest tasub aeg-ajalt testida enda ja teiste seisukohtade paikapidavust, sest ükski teenus ega toode ei ole kunagi täiuslik. On tõsi, et me vajame reegleid ja korda, kuid aeg-ajalt tuleks siiski põhimõtete kehtivust kontrollida ja püüda läheneda asjadele teise vaatenurga alt. Paljude hiljem edukaks kujunenud lugude kohta on algul arvatud, et need kukuvad läbi.Hea näide sellest on lühisõnumite leiutamine. Kui SMSid 80ndatel kasutusele tulid, võtsid paljud teenuse vastu hoiakuga, et tegemist on mobiiltelefoni ühe tähtsusetu lisafunktsiooniga, millest ei saa kunagi igapäevaselt kasutatavat populaarset teenust. Usun, et täna on paljud meist teist meelt.