Töötaja tervise vastu ei sobi tööandjal töövestlusel huvi tunda, sest tegemist on ühest küljest delikaatsete isikuandmetega ja teisalt puudub tööandjal selle vastu üldjuhul õigustatud huvi.
Aga kuidas siis teada saada, kas töötaja tervise poolest sobib sellele tööle või mitte?
Esiteks kaasneb töölepingu sõlmimisega katseaja kohaldamise võimalus. Katseaja üks eesmärke ongi hinnata, kas töötaja tervis vastab tasemele, mida nõutakse töö tegemisel.
Kui tööandja leiab katseaja kestel, et töötaja oma kehva tervise tõttu sellele tööle ei sobi, on tal võimalus tööleping üles öelda töölepingu seaduse 
1) toitu ja joogivett käitlevad töötajad ning oma tööülesannete tõttu toiduga või selle käitlemisvahenditega kokku puutuvad töötajad, samuti toidu käitlemisruume puhastavad töötajad;
2) õpetajad ja kasvatajad ning teised töökohustuste tõttu laste ja noorukitega vahetult kokku puutuvad töötajad;
3) patsiendi, hooldatava või abivajajaga vahetult kokku puutuvad tervishoiu-, hoolekande- ja päästetöötajad;
4) majutusasutuste, ujumis- ja basseiniteenuste ning ilu- ja isikuteenuste osutamisega vahetult kokku puutuvad teenindustöötajad;
5) ravimite valmistajad, pakkijad ja müüjad;
6) vahistatu või kinnipeetavaga vahetult töökohustuste tõttu kokku puutuvad politsei- ja vanglatöötajad;
7) käesoleva lõike punktides 1–6 loetletud tegevusaladel praktikat sooritavad või täienduskoolituses osalevad õpilased, üliõpilased ja töötajad.
Viimatinimetatud tervisekontrolli viib läbi ja väljastab nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli läbimise kohta kirjaliku tervisetõendi töötaja perearst. See tervisetõend ei asenda töötervishoiu arsti poolt väljastatavat otsust.
Tervisetõendi finantseerib töötaja ise
Kui TTOSi alusel toimuv tervisekontroll on ainult tööandja kulu, siis nakkushaigustega seotud tervisekontrolli korral ei ole tööandja kohustatud rahastama töötaja tervisekontrolli enne tema tööleasumist ehk kui töötaja/teenistuja asub tööle eespool loetletud tegevusalal, peab ta juba enne tööle asumist saama omal kulul tervisetõendi, mis võimaldab tal tööle asuda.
Seejuures peab tööandja rahastama töötamise kestel toimuvaid nakkushaiguste tervisekontrolle ja töötaja tervise kaitseks vajalikku immuniseerimist ning ennetavat ravi neil tegevusaladel, kus töö iseärasuste tõttu on nakatumisoht.
Tervisekontroll aitab ennetada haigusi
Osale tööandjatele tundub, et eelnimetatud kohustused on tööandjale liiga kulukad ja selles ei osata näha tegelikku kasu mõlemale poolele.
Kuna töötervishoiuarst annab oma otsuse ja soovitused tööandjale, arvestades töötamiskoha, tööülesannete ja töötaja enda füsioloogilist eripära, siis aitab see vajaduse korral töötaja töötegemise ümber korraldada selliselt, et võimalik tervise kahjustumine oleks välditud. Kaugemaks eesmärgiks on aga kutsehaiguste ennetamine ja tööõnnetuste vältimine, seeläbi aga välditakse ka töötaja tööst põhjustatud haigestumisega seotud kulude hüvitamist tulevikus.
Nakkushaigustega seotud tervisekontroll säästab nii töötajat ennast, kaastöötajaid, kui ka kõiki isikuid, kellega töötaja tööga seoses kokku puutub, mis kokkuvõttes võib aidata vähendada töötajate haiguspäevade üldarvu ja säästa tööandjat kolmanda isiku tervisekahjude hüvitamisest.
Tööandjad pöörduvad eeltoodud teemadel tööinspektsiooni poole kõige sagedamini järgmiste küsimustega:
Tööandjale tundub, et töötajal on haigus, mis takistab tal töötamist, aga ta ei avalda vastavat informatsiooni tööandjale. Mida teha?
Esimene võimalus on suhelda töötajaga tervise teemal ja selgitada võimalikke tagajärgi, kui töötaja jätkab töö tegemist, mis tema tervist kahjustada võib.
Teine võimalus on töötaja saatmine töötervishoiuarsti juurde tervisekontrolli. 
Loe pikemalt Äripäeva infolehest "Tööjõuturg".
 
 
Autor: Lemmi Kann, Meeli Miidla-Vanatalu

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele