Eesti kuulumine Euroopa Liitu on andnud paljudele ettevõtjatele, sihtasutustele ja mittetulundusühingutele võimaluse saada eri allikatest abiraha. Seetõttu tuleb ka varasemast enam pöörata tähelepanu nende vahendite kajastamisele finantsaruannetes.
Toetuste ja abiraha kajastamist saaja raamatupidamise aruannetes reguleerib raamatupidamise toimkonna juhend nr 12 “Valitsusepoolne abi” (RTJ 12), mis lähtub rahvusvahelisest finantsaruandluse standardist IAS 20 “Sihtfinantseerimise arvestus ja valitsusepoolse abi avalikustamine” ja standardi IAS 41 “Põllumajandus” sihtfinantseerimist käsitlevast osast.
Tuleb meeles pidada, et RTJ 12 ei rakendata sihtfinantseerimist vahendavate organisatsioonide ja ettevõtete aruannetes. Muude annetuste ja toetuste kajastamist nende saajate aruannetes reguleerib aga RTJ 13 “Mittetulundusühingud ja sihtasutused”.
Valitsuse mõiste all käsitleb RTJ 12 nii Eesti kui ka välisriikide valitsusi, samuti kohalikke omavalitsusi, valitsusasutusi ning kohalikke ja rahvusvahelisi toetusi jagavaid organisatsioone, sealhulgas Euroopa Liidu toetusfonde. Valitsusepoolse abi eesmärk on teatud kriteeriumitele vastavat ettevõtet majanduslikult toetada.
Sihtfinantseerimise mõiste ja viisid puhul võetakse saadud vara bilansis arvele selle õiglases väärtuses ja samas summas kajastatakse bilansis kohustusena tulevaste perioodide tulu sihtfinantseerimisest. Saadud vara amortiseeritakse kulusse ja sihtfinantseerimise kohustus tulusse saadud vara kasuliku eluea jooksul. puhul loetakse saadud vara soetusmaksumuseks null, sest see on saadud tasuta abi korras ja seda kajastatakse bilansiväliselt.
Sihtfinantseerimine – ettevõttele ressursside üleandmine – on valitsuse antava abi vorme ning selle rahalist väärtust peab olema võimalik usaldusväärselt hinnata. Selle abi saamiseks peab ettevõtte äritegevus vastama kindlatele kriteeriumitele.Pärast edukat taotlusvoorude läbimist, projektide kirjutamist ja vajalike nõuete täitmist on äärmiselt oluline toetusi õigesti kajastada, et saada toimuvast õiglane ülevaade.Sageli ei ole raamatupidaja kogu protsessiga seotud ega pruugi täpselt teada, milleks on sihtfinantseerimist taotletud, kuidas see laekub ja millise perioodi jooksul seda kasutada saab. Seetõttu peaks raamatupidaja kõigepealt tegema endale selgeks, miks ja millistel eesmärkidel on ettevõte sihtfinantseerimist saanud. Seejärel tuleb valida õige kajastamise vorm.Peamised sihtfinantseerimise vormid:
• mitterahaline sihtfinantseerimine,• vara sihtfinantseerimine,• tegevuskulude sihtfinantseerimine,• põllumajandusliku tootmise siht-finantseerimine.Kui finantseerimise otstarve on selge, tuleb defineerida selle kajastamise meetod. Kas ettevõte valib bruto- või netomeetodi? Oluline on siinjuures silmas pidada, et valitud meetodit tuleb kasutada järjepidevalt kõikide sihtfinantseerimiste kajastamisel.Raamatupidamislikult kajastatakse sihtfinantseerimist üldjuhul tuluna neil perioodidel, millal omakorda tehakse kulud, mille kompenseerimiseks sihtfinantseerimine on üldse mõeldud. Sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna siis, kui on kindel, et ettevõte vastab seatud tingimustele ja sihtfinantseerimine leiab aset.Kui sihtfinantseerimisel on ette nähtud lisatingimusi, mida ettevõte peab täitma, tuleb sihtfinantseerimist kajastada bilansis kohustusena seni, kuni on kindel, et ettevõte seatud tingimustele vastab. Sihtfinantseerimine, mida saadakse eelmistel perioodidel tekkinud kulude eest või millega ei kaasne tulevikku suunatud lisatingimusi, kajastatakse toetuse saamise perioodil tuluna.Kui toetuse saaja ei täida ettenähtud lisatingimusi või ei kasuta saadud raha otstarbepäraselt, tuleb raha toetuse andjale tagastada.Kuni sihtfinantseerimise tuluna kajastamise hetkeni näidatakse saadud raha bilansis kohustusena. Sihtfinantseerimisega kaasnevaid muid kohustusi kajastatakse aruandes RTJ 8 “Eraldised, tingimuslikud kohustused ja tingimuslikud varad” nõuete kohaselt, kas eraldiste või tingimuslike kohustustena. Mitterahaline sihtfinantseerimine
Üldjuhul toimub mitterahaline sihtfinantseerimine vara üleandmise vormis. Selle saaja lähtub saadud vara ja sihtfinantseerimise kajastamisel bruto- või netomeetodist.Brutomeetodi
Netomeetodi
Üleantud vara õiglase väärtuse määramiseks kasutatakse tavapäraselt ekspertide hinnanguid või muid adekvaatseid allikaid. Ettevõttel peab antud hinnangu kohta olema ka korralik dokumentatsioon.
Vara sihtfinantseerimine
Vara sihtfinantseerimisel kehtib põhitingimus, et abi saav ettevõte või ühing peab soetama, ehitama või muul viisil omandama teatud põhivara. See võib tähendada ka lisatingimusi (nt soetamise ajagraafik soetatava põhivara kohta, põhivara liik, selle asukoht ja hoidmise periood).RTJ 12 nõuete kohaselt võib vara sihtfinantseerimist kajastada bilansis ja kasumiaruandes samuti bruto- või netomeetodil.Brutomeetodi puhul võetakse sihtfinantseerimise abil soetatud vara bilansis arvele tema soetusmaksumuses ja vara soetamise toetuseks saadud sihtfinantseerimise summa kajastatakse bilansis kohustusena kui tulevaste perioodide tulu sihtfinantseerimisest. Soetatud vara amortiseeritakse kulusse ja sihtfinantseerimise kohustus tulusse soetatud vara kasuliku eluea jooksul. Mõju kasumiaruandele on mõlema meetodi kasutamisel sama. Sihtfinantseerimise abil saadud või soetatud vara kajastatakse bilansis nii nagu teisi sama tüüpi varasid, vaid netomeetodi rakendamisel arvatakse vara soetusmaksumusest maha saadud sihtfinantseerimise toetus.Brutomeetodi rakendamisel kajastatakse saadud sihtfinantseerimise veel tuluna kajastamata osa eraldi asjaomasel bilansikirjel.Vara sihtfinantseerimine võib toimuda otsese rahalise toetusena või teeb näiteks vara soetamise eest maksed toetuse andja (nt tasub müüjale arve või liisinguettevõtjale osa soetatava vara maksumusest). Toetuse tehniline teostus ei mõjuta tehingu raamatupidamisarvestust.Rahavoogude aruande koostamisel tuleb tähelepanu pöörata asjaolule, et aruandes tuleb eraldi kajastada nii põhivara soetamisega seotud väljamaksed kui ka sihtfinantseerimisega seotud laekumised.
Tegevuskulude sihtfinantseerimine
Tegevuskulude sihtfinantseerimise puhul toetab abi andja ettevõtte või ühingu teatud eesmärgil tehtud kulutusi (nt messidel osalemine, turu-uuringud, ürituse korraldamine).Sel juhul tuleb järgida tulude ja kulude vastavuse printsiipi, mille kohaselt kajastatakse sihtfinantseerimisest saadud tulu proportsionaalselt sellega seonduvate kuludega.Nii nagu vara sihtfinantseerimise puhul saab ka tegevuskulude finantseerimise korral valida bruto- ja netomeetodi vahel.
Ühingute maksusoodustus
Tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kantakse need, kelle tegevuse eesmärk on teaduse, kultuuri, hariduse, spordi, korrakaitse, tervishoiu, sotsiaalhoolekande, loodushoiu, vähemusrahvuste kultuurautonoomia, kirikute, koguduste või usuühingute toetamine avalikes huvides. Selleks et pääseda soodustatud ühingute nimekirja, tuleb vastata tulumaksuseaduses sätestatud tingimustele.Ühing ei tohi jagada oma vara ega tulu asutajatele, liikmetele, juhtimis- või kontrollorganite liikmetele ega nende lähikondlastele (vara jaotamiseks peetakse materiaalse abi või rahaliste soodustuste pakkumist oma liikmetele).Ühingu või sihtasutuse lõpetamisel antakse pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud vara üle samalaadsete eesmärkidega tegelevale mittetulundusühingule või sihtasutusele, avalik-õiguslikule juriidilisele isikule, riigi- või kohalikule omavalitsusüksusele. Halduskulud ei tohi ületada määra, mis on õigustatud ning vastavad tegevuse iseloomule ja põhikirjalistele eesmärkidele.Samuti ei tohi ühing või sihtasutus maksta oma töötajatele ega juhtimisorgani liikmetele suuremat tasu, kui makstakse samasuguse töö eest ettevõtluses. Ühingu või sihtasutuse eesmärk ei tohi olla ettevõtlus. Ettevõtlustulu ei tohi kasutada põhikirjavälistel eesmärkidel, samuti ei kanta nimekirja ühingut, kellel on ajatamata maksuvõlg.Ühingu võib nimekirjast kustutada, kui ta ei ole esitanud maksuhaldurile aruandeid ja maksudeklaratsioone või kui tulu saadakse mõnest põhitegevusvälisest tegevusest.
Maksuvaba piirmäär kehtib kõikide väljamaksete kohta kokku. Vastasel juhul peaks iga väljamakse liigi puhul kehtestama eraldi piirmäära, see aga ei ole ettevõtja seisukohast soodne.
Kehtivas tulumaksuseaduses saab maksumaksja ise kujundada 2%-se piirmäära kasutamist kolme väljamakse liigi vahel: kingitused, annetused ja vastu-võtukulud. Kogu maksuvaba piirmäära võib täita ühe või mitme väljamakse liigiga. Residendist juriidilise isiku puhul ei maksustata väljamakseid kuni 32 euro ulatuses kalendrikuus.Peale selle võib juriidiline isik teha ühes kalendrikuus külaliste või äripartnerite toitlustamise, majutamise, transpordi või kultuurilise teenindamisega seotud väljamakseid tulumaksuvabalt üldsummas kuni 2% tema poolt samas kuus tehtud isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksete summast.
Raamatupidamislik arvestus
Liikmetasud, toetused ja annetused jaotatakse RTJ 14 järgi kahte rühma:
• sihtotstarbelised tasud,• mittesihtotstarbelised tasud.Sihtotstarbelised finantseeringud on saadud kindla vara ostmiseks või konkreetse projekti teostamiseks. Mittesihtotstarbeliste toetuste kasutamine ei ole piiratud kindla vara ostu või projektiga. Raamatupidamisarvestuse seisukohalt on eriti oluline jälgida tulude ja kulude vastavuse printsiipi, sest üldjuhul laekuvad ühenduste tulud mingiks kindlaks otstarbeks.Saadud tasude, annetuste ja toetuste raamatupidamislikul arvestusel tuleb lähtuda järgmisest põhimõttest: sihtotstarbelised annetused ja toetused (sh mitterahalised) kajastatakse tuluna nendel perioodidel, millal on tehtud need kulutused, mille kompenseerimiseks annetused ja toetused on mõeldud.Mittesihtotstarbelised annetused ja toetused kajastatakse tuluna hetkel, millal nende laekumine on peaaegu et kindel, võttes vajaduse korral arvesse perioodi, mille eest need on tasutud. Annetusi ja toetusi, mille puhul on sisuliselt tegemist sissemaksetega mittetulundusühingu või sihtasutuse põhikapitali, ei kajastata tuluna tulude ja kulude aruandes, vaid netovara muutusena bilansis ning netovara muutuste aruandes.Ühingu liikmetasude puhul kajastatakse sihtotstarbelisi tasusid nagu sihtfinantseeringut. See tähendab, et need kajastatakse tuluna perioodides, millal on tehtud need kulutused, mille kompenseerimiseks liikmetasud on mõeldud.Kui näiteks mittetulundusühing korraldab ühisüritusi, kajastatakse liikmetelt kogutud tasu ürituse läbiviimise perioodil. Liikme- ja sisseastumismakse ning muid mittesihtotstarbelisi tasusid ühingu liikmetelt kajastatakse tuluna perioodis, mille eest need on tasutud. Ühingu liikmete makstavaid tasusid ei kajastata tuluna enne, kui nende laekumine on peaaegu et kindel. Juhul kui laekumine on ebakindel tasumise hetkeni, kajastatakse tasu laekumise hetkel või ka hiljem, kui tegemist on ettemaksega järgmiste perioodide eest.Sihtotstarbeliseks annetuseks ei peeta annetust või toetust, mis on küll mõeldud kasutamiseks kindlas valdkonnas, kuid ei ole otseselt seotud ühegi konkreetse projekti finantseerimisega (nt riigieelarvest eraldatavad mittesihtotstarbelised vahendid).RTJ 14 järgi kajastatakse selliseid annetusi ja toetusi tuluna hetkel, millal nende laekumine on peaaegu et kindel.
Aastaaruandes avalikustatav info
Majandusaasta aruandes tuleb annetuste ja toetuste kohta avalikustada järgmised andmed:
• tulu saadud annetustest ja toetustest põhiliste annetajate rühma ning annetuste liigi kaupa (tuua eraldi välja riigieelarvest saadud ning sihtotstarbelised annetused ja toetused),• aruandeperioodil tuluna kajastatud sihtotstarbelised annetused, toetused ja liikmetelt saadud tasud ning nende tuludega seotud aruandeperioodil tehtud kulud projekti kaupa (nt korteriühistu poolt tuluna kajastatud remonditasud ja asjaomased remondikulud),• finantsinvesteeringutelt teenitud netotulu sobivalt rühmitatuna tulu liigi ja investeeringurühma kaupa,• ettevõtlusest saadud tulu ja ettevõtlusega seotud kulud (sobivalt rühmitatuna),• jagatud toetused, annetused ja stipendiumid põhiliste toetuste saajate rühma ning toetuste liigi kaupa,• ühingu või asutuse poolt oma liikmetele vahendatud teenuste maht ja summa põhiliste teenuste liikide kaupa (nt korteriühistu vahendatud kommunaalmaksed kütte, vee, prügiveo ja muude teenuste eest),• asutuse või ühingu omakapitali koostisosana kajastatud fondide moodustamise ja nende kasutamise põhimõtted (nt allfondid sihtasutuses) ning fondides aruandeperioodil tehtud muudatused.
Autor: Lemmi Kann, Liisa Licht, Kersti Ruut