Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Uuring: paindlik tööaeg elavdab majandust
Täna avaldatud Euroopa Komisjoni uuringus leitakse, et paindlik tööaeg on kasulik nii tööandjale kui ka -võtjale.
Komisjoni asepresidendi ning õigusküsimuste, põhiõiguste ja kodakondsuse voliniku Viviane Redingi sõnul aitavad paindlik tööaeg, laste- ja muude ülalpeetavate hoiuteenused ning puhkused suurendada nii meeste kui ka naiste tööhõivet ja muuta iivet jätkusuutlikumaks.
„Majanduslanguse ajal aitab paindlik tööaeg inimestel säilitada oma töökoha. Me peame jätkama peresõbraliku tööturu struktuuri loomisel tehtud edusamme: mõlemad, nii paindlik tööaeg kui ka sooline võrdõiguslikkus on majanduse elavdamiseks olulised,” lisas ta.
Eksperdiaruandes „Paindlik töökorraldus ja sooline võrdõiguslikkus” esitatakse ulatuslik ülevaade olukorrast 27 Euroopa Liidu liikmesriigis ja EMP-EFTA riikides (Island, Norra, Liechtenstein ja Šveits). Aruandes keskendutakse organisatsioonisisesele paindlikkusele nii tööaja pikkuse (näiteks osaajatöö) kui ka tööajakorralduse osas (näiteks paindlik töökorraldus või diferentseeritud tööaeg ning paindlikkus tööpäeva alustamisel ja lõpetamisel).
Aruandes jõutakse järgmistele järeldustele:
1. Liikmesriigiti valitseb tööaja paindlikkuse osas endiselt suur erinevus:
* Paindlik tööaja pikkus on rohkem levinud Põhja- ja Lääne-Euroopas, samal ajal kui Ungaris, Leedus, Tšehhi Vabariigis, Eestis, Bulgaarias, Slovakkias, Sloveenias ja Rumeenias on valitsevaks traditsiooniline 40tunnine töönädal.
* Taanis, Rootsis, Saksamaal, Soomes ja Norras kasutatakse paindlikku töökorraldust suhteliselt palju: veidi üle poole töötajatest kasutab mingit tööaja paindlikkuse võimalust.
2. Tööaja suurem paindlikkus ei ole alati soolise võrdõiguslikkuse seisukohast kasulik:
* Isiku vajadustega arvestaval tööajal on positiivne mõju naiste tööhõivele ja võib töötajal aidata sobitada kokku tööd ja eraelu, kuid osaajatööd (mida kasutavad valdavalt naised) kasutatakse peamiselt sektorites, kus palgatase on enamikes riikides madal ning karjääri- ja koolitusvõimalused piiratud.
* Organisatsioonikultuur mängib samuti olulist osa. Seni kuni paindlikkust käsitatakse nn naiste tööajakorraldusviisina, paindlikum tööaeg pigem kinnistab soolisi erinevusi kui muudab neid.
3. Hiljutised poliitilised arengud näitavad, et tööaja paindlikkust arutatakse poliitilisel tasandil mitmes riigis, kuigi konkreetsed teemad on erinevad:
Hetkel kuum
* Teatavates riikides (Tšehhi Vabariigis ja Leedus) nähakse paindlikkust tööhõive suurendamise vahendina (nii töötajate arvu kui ka töötundide seisukohast).
* Osaajatööd kasutatakse järjest rohkem aktiivsena vananemise edendamiseks. Sunnitud osaajatöö on oluline teema, eriti Põhjamaades, mis on viinud poliitikameetmeteni, millega püütakse luua uus tasakaal paindlikkuse ja kindlustunde vahel. * Libiseva tööaja või fikseeritud aasta töötundide teema on praegu päevakorras poliitilisel tasandil (Soomes, Saksamaal ja Luksemburgis). Teatavates riikides (nagu Poola ja Portugal) on paindlik tööaeg seotud aruteluga ületunnitöö vähendamise üle. * Praegune finants- ja majanduskriis on jätnud endast selge märgi ning paindlikkust nähakse nüüd kui olulist poliitilist meedet, millega aidata töötajatel kohaneda muutuvate majandustingimustega. Ometi ei ole sooline mõõde praeguses arutelus alati kesksel kohal.
Eesti on nii paindlikkuse skaalal, kus on välja toodud osalise tööaja kasutamine, ületundide ning pikkade tööpäevade osakaal, keskmike seas.
Enimloetud
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele