Kohus saab vähendada ebamõistlikult kõrget leppetrahvi

Sõiduauto tasuta kasutamise lepingust tuleneb, et kui kasutaja ei ole tagastanud sõidukit kasutusse andjale lepingus märgitud ajal ja kohas, kohustub kasutaja tasuma kasutusse andjale leppetrahvi 10 000 krooni iga sõiduki tagastamisega viivitatud päeva eest. Töövõtuleping näeb ette: kui tellija viivitab töö eest tasumisega, on tal kohustus tasuda töövõtjale viiviseid 5% viivitatud summalt päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest.

Need näited on lepingust tulenevatest leppetrahvi- ja viivisekokkulepetest. Kas need kokkulepped on kohustatud poolele tingimusteta siduvad? Mitte alati. Kohtul on õigus kohustatud poole taotlusel vähendada ebamõistlikult kõrget leppetrahvi või viivist.

Harju Maakohus on ühes laenulepingu vaidluses leidnud, et viivisenõuet tuleb vähendada, sest kostjal on panga ees suured laenukohustused ning tema pangaarvel on vaid 100 krooni. Kohus vähendas viivisenõuet 2880 kroonilt 2000 kroonile.

Pärnu Maakohus vähendas SMS-laenu saanud isiku viivist 4060 kroonilt 2030 kroonile. Kohus põhjendas, et lepingupoole majandusliku seisundi hindamine on viivisenõude vähendamise eelduseks. Kostja ja tema abikaasa olid töötud (sissetulekuallikaks vaid töötoetus) ning nende ülalpidamisel oli 2 alaealist last, seetõttu oli viivisenõude vähendamine põhjendatud.

Harju maakohtu menetluses olnud vaidluses taotles kostja viivise vähendamist raske puude ja mitme kroonilise haiguse tõttu. Kohus leidis aga, et kostja on oma vara võõrandamise eest saanud rahalisi tuluallikaid ning halvale tervislikule seisundile toetuv viivise vähendamise nõue on vastuolus hea usu põhimõttega. Kohus jättis kostja taotluse viivisenõude vähendamiseks rahuldamata.

Kui lepingupool on veenvalt tõendanud, et leppetrahv või viivis on tema jaoks ebamõistlikult koormav, on kohus vastavaid asjaolusid otsuse tegemisel ka arvestanud.

Autor: Lemmi Kann, Britta Oltjer