4. oktoober 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Enda sõnul saabus Makkar 2009. aasta mais talle kuuluva eramu ette Tallinnas Välja tänaval ja leidis aiaposti küljes oleva postkasti pealt umbes veerandkilose avatud ja määrdunud ümbriku, kus sees oli ligi 100 lehekülge pabereid maksuametist. Miks panderoll postkasti peal oli ja mitte selle sees? Selline patakas pabereid ei mahtunud postkasti lihtsalt ära, meenutas Makkar.

"Selles kirjas oli lisaks kontrollaktile ka kõik minu kohta saadud pangaväljavõtted tehingutega 2006.aasta jaanuarist kuni 2007. aasta detsembrini, samuti üürilepingud ning kolmandate isikute ütlused. Kõik selle oli maksuhaldur vastavalt maksukorralduse seadusele kogunud omal käel," ütles Makkar Äripäevale.

Määrdumisjälgedest võis arvata, et Makkari eraelulised andmed vedelesid mõnda aega mitte postkasti peal, vaid otse tänaval. Räpane oli mitte üksnes ümbrik, vaid ka osa dokumentidest.

Ärritunud maksumaksja võttis maksuametiga kohe ühendust, kuid ametnikud õigustasid ennast, väites, et seadus lubab neil lihtkirju saata.

Makkar on samas siiamaani veendunud, et kui kontrollakti lubab seadus tõepoolest lihtkirjaga maksumaksjani toimetada, ei laiene see luba pangasaladust ega ka näiteks riigisaladust sisaldavatele dokumentidele.

Juhtunule toetudes nõudis Makkar maksuhalduri taandamist ja viis toimunut kirjeldanud taandamisavalduse koopia ka Andmekaitse inspektsiooni. Inspektsioon alustas riiklikku järelevalvemenetlust, kuid kohustas Makkarit ennast tuvastama isikud, kes võisid tema pangasaladust avalikul tänaval töödelda.

Makkar selgitas, et kui see võimatuks osutub, järelevalvemenetlus lõpetatakse, kuna rikkumist pole tuvastatud. Makkar palus kohtul andmekaitse inspektsiooni otsuse tühistada. Kohus avaldab oma seisukoha esmaspäeval.

Autor: Lemmi Kann, Anne Oja