Paberid tänavale lennutanud maksuamet endal süüd ei näe

Maksu- ja tolliamet saadab kirjad enamasti kas e-posti või tavalise postiga. "Missugusena postisaadetis adressaadini jõuab, see on postiseaduse reguleerida ja Eesti Posti vastutada. MTA loeb teatud aja möödudes kirja kodanikule kättetoimetatuks ja sellega meiepoolne kontroll saadetise liikumise üle ka piirdub," sõnas pressiesindaja.

Maksumaksjatega peetavate vaidluste arvu nagu ka saadetavate lihtkirjade oma maksuhaldur ei täpsustanud.

Andmekaitse inspektsiooni juht Viljar Peep juhtunut ei kommenteerinud. "Kõnealune juhtum on hetkel kohtu menetleda, mistõttu ei oleks meie kommentaar asja sisulisest küljest kohane. Loodame seejuures mõistvale suhtumisele," edastas inspektsiooni nõunik Stiina Liivrand.

Maksukorralduse seadus ei sätesta viisi, kuidas dokumente saata tuleb, lisas Liivrand. Lihtkirjaga saatmist ei välistata ja isikuandmeid sisaldavatele dokumentide saatmiseks erinormi pole.

"Vastust küsimusele, kuidas inimene ja ettevõte saab tagada, et tema kohta käivad andmed ei satuks võõrastesse kätesse, on raske anda. Ilmselt tuleb inimesel teha kõik endast sõltuv selleks, et tema postkast oleks turvaline ja vastaks mõõtudele. Selline nõue tuleneb ka postiseadusest," märkis Liivrand. 

Autor: Lemmi Kann, Anne Oja