21. september 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Millist kasu saab supervisioonist ehk töönõustamisest?

Õppimine ja enesearendamine on tänapäeva pärisosa. Peale professionaalsete oskuste võiks töötaja tunda iseennast kõigi oma tugevate ja arendamist vajavate külgedega, osata analüüsida oma käitumist ja kolleegidega ja olla lihtsalt rõõmus inimene. Seda kõike võimaldab supervisioon ehk töönõustamine. 

Mis on supervisioon?

Supervisioon on professionaalse superviisoriga koos aja võtmine selleks, et saavutada suurem selgus oma tööeesmärkides ja leida parimad vahendid nende saavutamiseks. See on võimalus oma töö ülevaatamiseks ja arutlemiseks, kuidas saaks seda teha paremini. Tulemusteks on läbipõlemise ennetamine, professionaalse kompetentsuse suurenemine, omavahelise koostöö paranemine, probleemide konstruktiivsem lahendamine ja lõpptulemusena kooli eesmärkide tõhusam saavutamine.

Supervisioon on mõeldud eelkõige inimestega töötavatele professionaalidele – neile, kes kasutavad oma isiksust tööriistana teiste inimeste õpetamiseks, arendamiseks ja mõjutamiseks. Töönõustamist rakendatakse peamiselt hariduses, sotsiaaltöös ja meditsiinis vajalike professionaalsete oskuste ja suhtlemisvilumuse parandamiseks.

Supervisioon võib toimuda vastavalt vajadusele grupis või individuaalselt. Peamiseks eduteguriks on supervisioonide regulaarsus, st. nende toimumine pikema ajalõigu ulatuses.

Kes on superviisor?

Superviisor on mitmekülgse ettevalmistusega sertifitseeritud professionaal, kelle ülesanne on korraldada supervisiooni protsessi, pakkudes meetodeid ja vahendeid valitud eesmärkide saavutamiseks. Oluline on tema sõltumatu ja neutraalne positsioon. Mõnes mõttes võib superviisorit võrrelda ämmaemandaga, kes hõlbustab ja toetab uute arusaamade ja lahenduste sündi. Head superviisorid armastavad inimesi, on neist ja nende arengust huvitatud ja usuvad nende varjatud ressurssidesse. Nad aitavad parimal välja tulla.

Milles seisneb supervisiooni erinevus klassikalisest koolitusest?

Supervisioon erineb koolitusest peamiselt selle poolest, et on võimalus keskenduda konkreetsetele vajadustele ja eesmärkidele, st. töötatakse nende teemade ja küsimustega, mis on grupile just praegu oluline ja tähtis. Supervisioonis niivõrd ei õpetata ega jagata teadmisi nagu klassikalises koolituses, vaid aidatakse peamiselt sisemisel tarkusel ja lahendustel esile tulla. Samas jagab ka superviisor vajadusel oma ideid ja kogemusi või põimib supervisiooni koolituslike elementidega.

Individuaalsupervisiooni võiks teatud reservatsioonidega nimetada ka individuaalkoolituseks, kus superviseeritav tõstatab teema või küsimuse, millele superviisori juhendamisel otsitakse vastust.

Superviisori ülesanne on olla eesmärkide saavutamisele suunatud tööprotsessi suunaja ja küsimuste abil juhendaja. Pikemaaegne regulaarne töö võimaldab jõuda soovitud positiivsete muutusteni.

Sageli on näha esimesi reaalseid tulemusi juba mõne kuu möödudes.

Millistele küsimustele otsitakse supervisioonis vastuseid?

* Millised on minu ja meie ühised jõuvarud ja oskused ja kuidas neid veelgi otstarbekamalt rakendada?

* Mis kellelgi hästi õnnestub ja kuidas neid oskusi üksteiselt õppida?* Mis on meie saavutused ja kuhu siit edasi minna?* Kuidas tunda oma tööst rohkem rõõmu, kuidas hoida silmad rohkem säramas?* Kuidas hoiduda läbipõlemisest ja säilitada positiivne energia sügisest kevadeni?* Millised võiksid olla uued lahendused keerukamatele, korduma kippuvatele tööolukordadele?* Kuidas vähendada tööpingeid?* Kuidas luua kollektiivis positiivsemat õhkkonda?* Kuidas ehitada üles üksteist väärtustavat ja tunnustavat suhtluskultuuri?* Kuidas õppida üksteiselt tööd kergendavaid nippe ja üle võtta parimaid praktikaid?* Kuidas näha, väärtustada ja rakendada erinevustes peituvaid ressursse?* Kuidas püstitada endale motiveerivat arenguplaani ja seda ellu viia?

Abiks on kindlasti see, kui juht või juhtkond on kogenud ise selle kasulikkust. Vaja on uskuda meetodisse, usaldada superviisorit ja seda, et positiivsed ja soovitud tulemused avalduvad pikema ajalõigu järel. 

Aitab juhtkonna ja töötaja omavaheline avatud ja usalduslik suhe.

Millised on peamised kasud supervisioonist?

Teadvustades selgelt oma õnnestumiste ja ebaõnnestumiste põhjuseid, saadakse jõudu juurde tegemaks rohkem oma töös õnnestumistele viivaid tegevusi. Õnnestumised ja head tulemused võimaldavad kogeda oma tööst rõõmu. Paraneb kõigi heaolule tähtis tööõhkkond, kui igaüks hakkab andma selleks rohkem oma positiivset panust.

Supervisiooni näide:

Ühes organisatsioonis kurdeti stressi ja pahameele üle, mis tekib üksteise negatiivse tagarääkimise tulemusel. Arutelus selgus, et see ei meeldinud kellelegi, kuid oli justkui iseenesest kujunenud omavahelise suhtlemiskultuuri normiks.

Küsides, mida võiks selle asemel teha, mis oleks uus ja positiivne eesmärk, saime väikestelt töögruppidelt järgnevaid vastuseid:

·     leppida kokku, et kui on midagi öelda, teeme seda otse konkreetsele inimesele

·     vigade kritiseerimise asemel võiksime üksteisest ka midagi positiivset rääkida

·     hakkame märkama rohkem üksteises head ja väärtuslikku ja seda otse väljendama

·     naeratame üksteisele, aga oleme samas ausad ja avatud

·     korraldame ühisüritusi, et näha üksteist uue nurga alt

Niisugused olid ettepanekud omavahelisteks kokkulepeteks. Kuigi kõik olid nendega nõus, arutleti veel põhjalikumalt selle üle, et mis nende kokkulepete täitmisega muutub ja mis kasu uus suhtlemiskultuur endaga kaasa toob.

Samal sessioonil harjutasime kohe ka mõningaid kokkulepete täitmisega seotud praktilisi oskusi. Vaatasime ka ettepoole ja koostasime väikese naljaka juhendi, mida teha, kui keegi vanasse harjumuslikku rööpasse tagasi loksub. Lepiti kokku anda üksteisele tagasisidet vormis: "Sina oled nüüd küll uues rööpas. Braavo“ või "Kuule, sa loksud jälle vanas rööpas!“

Nii et supervisioonis saab ka nalja ja nii tuleb soovitud muutus kergemini.

 

Autor: Lemmi Kann, Kaupo Saue, Sigrid Melts

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700