16. september 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Euribor võtab tõususuuna järgmise aasta lõpus

Kuigi analüütikute sõnul püsib intresside tase erakordselt madal 2011. aasta sügiseni, pole see ainus tegur, mis laenuturgu ettevõtjale positiivses suunas mõjutab.

"Ootame intressi tõusmist alles järgmise aasta lõpupoole. Pikaaegsed intressimäärad on prognoosi kohaselt liiga all, kuid seni takistab jätkuv ebakindlus neid märkimisväärselt tõusmast," ütles Sampo Panga peaanalüütik Pasi Kuoppamäki eilses Kauppalehtis.

Endise Hansapank Eesti juhi Priit Põldoja sõnul mõjuvad madalad intressid ettevõtlusele kindlasti positiivselt. "Minu sisetunne ütleb, et just viimase 2-3 kuuga on laenude kättesaadavus ja olukord laenuturul paranenud. Praegu kompenseerib madal Euribor kõrgeid riskimarginaale, mida pangad võtavad," lausus ta.

Eraldi küsimus on laenu saamine

SEB analüütik Hardo Pajula nõustus arvamusega, et laenuvõtjatele on madal Euribor iseenesest hea uudis, kuid laenuturgu mõjutavad tema sõnul ka mitmed teised tegurid. "Üks asi on krediidikulukus, kuid hoopis teine küsimus on see, kas antud intressimääraga ka reaalselt laenu saab võtta," märkis ta.

Praegu on Pajula sõnul näha krediidimahu kokkutõmbumist, mis peaks aga lõppema enne, kui saab kasvust rääkida. "Võib arvata, et kui teises ja kolmandas kvartalis nähtud tõusujooned jätkuvad, siis võivad 2011. aasta lõpus pangad tõepoolest rohkem laenama hakata," sõnas Pajula.

Danske Banki Eesti filiaali juhataja Aivar Rehe rõhutas, et laenuraha pakkumine sõltub lisaks intressimääradele suuresti ka nõudlusest. "Rahapakkumine on ka praegu iseenesest olemas, kuid lähema pooleteise aasta jooksul on see lihtsalt raamistatud kõrgema riskiastmega ja riskihindamine on kõrgendatud tähelepanu all," ütles ta. Nõudlus on Rehe hinnangul hakanud samuti paranemistendentsi näitama.

Nii Põldoja kui ka Pajula on veendunud, et riskimarginaalid hakkavad alanema koos majanduse kasvuga. "Kui järgmisel aastal olukord muutub ja pangad hakkavad üksteisega turuosa pärast jagelema, siis toob see loomulikult ettevõtjate jaoks kaasa tingimuste paranemise," kinnitas Pajula.

Surve marginaalide langemiseks on olemas

Rehe sõnul on rahaturgudele saabunud stabiilsus ja see on majandusele tervikuna väga hea signaal.

"Kui vaadata makronäitajaid - euro tuleb, majanduse kasv tuleb, töötus langeb -, siis surve marginaalide allapoole langemisele on olemas. Suure tõenäosusega liigub ettevõtete riskimarginaalide tase allapoole ja kui Euribor on stabiilne, siis peaks ka kapitali kulu olema ettevõtetele väiksem," rääkis Rehe.

Nordea: vähe elujõulisi äriprojekte

Võtmeküsimus on ennekõike kasin laenunõudlus ehk elujõuliste laenuprojektide piiratud hulk, ütles Nordea peaökonomist Tõnu Palm.

Kuidas mõjutab madal Euribor Eesti ettevõtluskliimat ja laenuturgu üldiselt?

Madal euro rahaturu intressimäärade tase soodustab majanduse taastumist, alandades laenu intressikulusid ja motiveerides ettevõtteid laenu võtma. Keskpankade ja pangandussektori ühine selge huvi on elavdada laenuturgu.

Kas laenuraha hakkab majanduses enam ringlema ja pangad laenavad rohkem ning lihtsamatel tingimustel?

Võtmeküsimus Euroopas ja Eestis on ennekõike madal laenunõudlus ehk elujõuliste laenuprojektide piiratud hulk. Lisaks ettevõtjate senisest väiksem investeerimisjulgus, mis on kriisiperioodil põhjendatud.

Turul on piisavalt palju raha, mida peegeldavad ka rekordmadalad intressid. Ka raha pakkumise poolel näeme positiivseid arenguid ning oodata on ka laenutingimuste järkjärgulist paranemist. Pangad on kriisist taastumas ning pärast uute finantssektorit puudutavate reformide mõju on finantssektor võimeline jõulisemalt riske ja raha vahendama.

Kas laenamine muutub ettevõtjale soodsamaks?

Euribor on juba praegu rekordmadal ning laenude muutumist veelgi soodsamaks on raske ette näha. Majandussektoriti eksisteerivad paratamatult erisused (praegu on eelistatud ekspordile orienteeritud ettevõtted). Sisetarbimise taastudes alaneb antud sektori risk ning seega võib eeldada, et kasvab nii laenude pakkumine kui ka nõudlus antud sektoris.

Üks küsimus

Kuidas liigub Euribor lähema kolme aasta jooksul?

Kristjan Lepik

TI EfTEN Varahalduse juht

Lugesin Morgan Stanley analüüsist, et analüütikute arvamused ei ole viimase paarikümne aasta jooksul inflatsioon-deflatsioon vaidluses kunagi nii erinevad olnud. Ajad on erakordsed ja seetõttu on raske kolme aasta kaugusele täpselt prognoosida. 6-9 kuu lõikes võib tulla deflatsioonilist survet, seejärel on siiski inflatsioon ülekaalu saavutamas, seega ka Euribor sellega koos kerkimas. Lähema aasta jooksul pikemaks perioodiks Euribori fikseerimine tundub mõistlik.

NUMBER

• 1,139 oli eilse seisuga kuue kuu Euribor. Paljude kodulaenude baasintressiks olev Euribor tõusis üle pika aja ühe protsendi piirist kõrgemale tänavu 10. juunil.

 

 

Autor: Lemmi Kann, Birjo Must

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700