3. september 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Õppimine ei ole kohustuslik. Ellujäämine niisamuti

USA juhtimisguru W. Edwards Demingi mõte meenus kohe pärast esimest tutvumist tööandjate manifesti pretensioonikat nime kandva üllitisega. Sellise assotsiatsiooni põhjus on väga lihtne – nimetatud dokument väljendab suhtumist ja mõttelaadi, millega tänapäeva arenenud maailmas pole võimalik edu saavutada.

Tunnen isiklikult väga palju tõsiseid ettevõtjaid ja lugupeetud tööandjaid, kes oleksid juba ammu ja korduvalt pankrotis, kui nad lähtuksid oma tegevuses sama primitiivsest ja iganenud mõtteviisist, mida manifesteerib tööandjate keskliit. Inimesena ja Euroopa Liidu kodanikuna mõistan nende ängi ja häbi, mida tekitavad need ühte dokumenti koondatud arrogantsed ja eklektilised ideed.

Nn manifesti tegelik sõnum kõlab lühidalt kokku võttes nii: maksukoormus tuleb panna töötajate õlule, kes ühtlasi peaksid ettevõtjad vabastama kõigist äririskidest; riik langetagu makse ja suurendagu ettevõtetele makstavaid toetusi.

Kas tõesti oleme sunnitud tõdema, et Eesti tööandjad (ja paljud poliitikud) pole majandus- ja finantskriisist, sellest rahva enamiku jaoks ülivalusast õppetunnist, midagi õppinud?

On äärmiselt kõnekas, et tööandjad esitavad väga suuri nõudmisi kõigile teistele, mainimata poole sõnagagi ühtki algatust või initsiatiivi, millega nõudjad võtaksid endale mõne kohustuse töötajate paremaks motiveerimiseks, töötingimuste parandamiseks vmt.

Lihtne on rääkida pensioniea tõstmisest, aga kui paljudele eakatele töötajatele kavatsevad meie tööandjad lähiaastail tagada vajaliku tööalase täiend- või ümberõppe, et nad püsiksid tööl seni, kuni tuleb pensionile jääda? Kui palju investeerivad tööandjad tervislikku ja ohutusse töökeskkonda, et mitte raisata niigi nappivaid töökäsi ja säästa ravikindluse nappe vahendeid? Need on vaid mõned elementaarsed küsimused, mida käsitlemata ei saa rääkida meie tööturu ja kogu ühiskonna tasakaalustatud arengust.

Pehmelt öeldes vastutustundetu on nõuda maksude langetamist ja sotsiaalmaksu lae kehtestamist, vastamata enesestmõistetavale küsimusele, kuidas kaetakse vältimatu puudujääk nii pensioni- kui ka ravikindlustuse eelarvetes? Ei saa ju tööandjate keskliit olla pärit teiselt planeedilt, kus pole kuuldudki ei suurenevast puudujäägist meie sotsiaalkindlustuse rahastamisel ega ka sellest, et Eesti vajab suuremat sotsiaalset turvalisust.

Sotsiaalmaksu lae ainus eesmärk on vähendada tööandjate maksukoormust tasudelt, mida nad ise endale maksavad. Kõrgepalgalisi töökohti see luua ei aita - need töökohad ei teki allhankele orienteeritud majanduses, mida Tööandjate Keskliit oma ettepanekutega iga hinna eest säilitada püüab. Tööturu- ja maksupoliitika asjatundjad (sh PRAXIS) rõhutavad, et uusi töökohti aitaksid luua just vastupidised sammud – madalapalgaliste maksukoormuse vähendamine.

Osaledes ligi 13 aastat nii kolme- kui ka kahepoolsetel läbirääkimistel tööandjatega, võin tõdeda, et kõigi manifesti koondatud ettepanekutega on tööandjate esindajad eri aegadel ja eri "soustis" läbirääkimistel välja tulnud. Kümmekond aastat tagasi analüüsis sotsiaalmajandusnõukogu kolmepoolne töörühm põhjalikult sotsiaalmaksu jagamise küsimust ja jõudis üksmeelselt ühemõttelisele järeldusele: sotsiaalmaksu jagamine nii, et ükski osapool (töötaja, tööandja ega ka riik) sellest ei võidaks ega kaotaks, oleks kulukas ja mõttetu pseudoreform.

Ei ole võimalik, et minust tunduvalt noorem Tarmo Kriis, kes samuti töörühmas osales, seda enam ei mäleta. Järelikult klopiti ammendatud teema tolmust puhtaks lootuses moosida valitsejaid sotsiaalmaksu jagama mitte nn nullsumma-mängu põhimõttel, vaid nii, et tööandjad sellest otsest ja arvestatavat kasu lõikaksid.

Jutt töötingimuste allapoole paindlikkusest peab looritama unistust veeretada kogu äririsk töötajate õlgadele. Põrmugi ei üllata, et seda soovi ei tasakaalusta ettepanek jagada töötajatega kogu kasumit, mis ettevõttes luuakse. Kas manifesti autorid tõesti siiralt usuvad, et inimesed (olgu tegu eestimaalaste või sisserändajatega kolmandatest riikidest) soovivadki teha üha rohkem tööd üha väiksema palga eest? Siinkohal kutsuks Lennart Meri kombel taevast appi, kui tema sõnad poleks lootusetult ära lörtsitud.

Nagu asendustegevuse puhul tavaline, tõstatab ka manifest pseudoprobleeme. Kõige ilmekamalt väljendub see tööandjate soovis piirata streigiõigust. See nõudmine omandab paratamatult märgilise tähenduse, sest läbis ju napilt nädal tagasi meie meediat uudis, et Eestis on streikide tõttu kaotatud tööaeg peaaegu olematu. Tööandjate praegused eestkõnelejad annavad endale väga hästi aru, et nende suhtumine tööinimestesse, kes oma igapäevase tööga loovad ühiskondlikku rikkust ja moodustavad rahvastiku enamuse, on pehmelt öeldes närune.

Just üleolev suhtumine, "keelan, käsen, poon ja lasen" mentaliteet on põhjus, miks paljud tublid ja haritud töötajad Eestist lahkuvad. Eitamata suurema palga tähtsust, toovad nad välismaal töötamise suurima plussina välja just asjaolu, et seal tööandjad hoolivad inimestest, väärtustavad oma töötajaid ja suhtuvad nendesse kui võrdväärsetesse partneritesse.

Eesti vajab mitte ühiskonna lõhestamist, vaesuse ja tõrjutuse süvendamist, vaid suuremat ühtekuuluvust ja solidaarsust, lahenduste otsimist inimeste muredele, paremat turvalisust kõigile, mitte üksnes vähestele valitutele. Kahjuks pole tööandjate manifestis nendele väärtustele kohta.

Orjanduslik kord kadus ajaloo prügikasti, sest jäi tootlikkuses alla edumeelsemale mõtteviisile ja tootmissuhetele. Areenilt pidid lahkuma ka kõik need, kes ei tahtnud või suutnud õppida ega minna kaasa muutunud arenguloogikaga. Loodan siiralt, et tööandjate järgmine manifest jõuab nelja aasta pärast ka kahekümne esimese sajandi paradigmadeni.

Autor: Lemmi Kann, Harri Taliga

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700