Lehis: mugavus võib minna kalliks maksma

Usun, et ebamõistlike teenustasude taga on tihti tarbija mugavus. Suurem osa inimesi on valinud oma kodupangaks ühe kahest Eesti suurpangast põhjusel, et nende pankade sularahaautomaate on kogu Eesti täis. Paljud Swedbanki kliendid on tulnud üle endise Hoiupanga kunagiste hoiukassade klientidena ega olegi kunagi mõelnud ega uurinud, millise panga klient oleks kasulikum olla. See on selgelt näha teenustasudest – üldistatult öeldes on Eesti kahes suurimas pangas kõige ebasoodsamad teenustasud, intressimäärad ja vahetuskursid. Samamoodi näitab statistika, et näiteks pensionifondide valimisel eelistakse „kodupanga” hallatavaid fonde, mis ei pruugi sugugi parima tootlusega olla.Minu soovitus igale pangakliendile on: tasub jälgida kõikide Eestis tegutsevate pankade teenuseid ja hinnakirju ning valida nende hulgast parim. Kardan, et inimesed ei ole harjunud mõttega, et sularaha võiks välja võtta ühest pangast, internetipanka kasutada hoopis teises, valuutat vahetada kolmandas ja hoiustada neljandas. Näiteks paljudes väikepankades ei võeta internetipangas ülekannete teenustasusid, valuutakursid on soodsamad jne, kuid väike kontorivõrk teeb teenuste kasutamise ebamugavamaks.Loomulikult peab ka arvestama, et aeg on raha – mitme panga vahel „sebimisel” on mõtet ikka siis, kui see annab märkimisväärset kokkuhoidu, st inimesel on piisavalt raha, mida hoiustada ja millega tehinguid teha. Võin oma kogemusest öelda, et kas isiklikult või mõne juriidilise isiku esindajana olen aegade jooksul ära proovinud peaaegu kõikide praegu Eestis tegutsevate pankade teenused ning näiteks maksumaksjate liit võitis eelmisel aastal pangavahetusest mitukümmend tuhat krooni aastas – seda tänu puuduvatele ülekandetasudele ja kõrgematele hoiuseintressidele.

Telleri jutus peab kahtlema

Kuid siiski on ka tavalisel palgatöötajal kodupanka vahetamata võimalik oma pangakulusid kokku hoida. Tuleks regulaarselt jälgida pakutavaid soodustusi – olgu perepaketid, soodustused lastele või pensionäridele jne. Keegi ei keela ju näiteks oma palka pensionärist ema kontole kanda ja oma elektriarvet sealt maksta, kui pensionärile võimaldatakse teha ülekandeid ilma teenustasuta. Või kui teil on kavas välisreis, siis ei pea sugugi pangakontoris valuutat vahetama, odavam võib olla võtta kroonid sularahaautomaadist ja minna nendega valuutavahetuspunkti. On palju pisiasju, mida tasub igaühel uurida.Eriti välismaal olles tasub hoiduda mis tahes pangatehingutest, sest kaardimakse või sularaha väljavõtmise puhul tuleb teil maksta teenustasu nii oma kui ka välispangale, kellele lisanduvad veel vahendajad, lisaks kaotate kursivahedest. Kauplejad võivad keelduda kaardimaksetest või nõuda selle eest lisatasu. Igat liiki kaarte ei pruugita üldse aktsepteerida, tihti esineb kaadrimaksetel sidehäireid. Pealegi on välismaal tekkiva­te probleemide korral asjaajamine keerukam ja aeganõudvam (näiteks kui pangakaart kaob või makse ebaõnnestub, aga summa kaardil broneeritakse jne).Nagu ikka, tasub eriti tähelepanelik olla iga uue asjaga. Kui teete esimest korda välisülekannet, avate hoiust või ostate investeerimisfondi osakuid, tasub kõiki tingimusi väga põhjalikult uurida ja vajadusel kogenumatega nõu pidada. Pangatelleri soovitustesse tasub suhtuda üliskeptiliselt, sest tema „heade nõuannete” taga on tulemuspalk, mida ta iga mahamüüdud toote eest saab.

www.opleht.ee

Autor: Lemmi Kann, Lasse Lehis