Autor: Lemmi Kann • 18. august 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna nõuniku Tanel Kalmeti sõnul on prokuratuur organisatsiooniliselt küll täidesaatva võimu osa, kuid prokuröri saab funktsioonide ja sõltumatuse eelduse poolest võrrelda kohtunikuga.

„Ka prokurör peab oma töös lähtuma vaid seadusest ning olema oma töös erapooletu ja sõltumatu,“ ütles Kalmet.

Kalmet selgitas, et prokuratuur on ka kehtiva seaduse kohaselt täidesaatva võimu asutus, mis on oma põhiülesannete täitmisel täidesaatvast võimust sõltumatu ega tohi alluda ebakohastele juhistele, mis pärinevad teistelt riigiorganitelt, ühiskondlikelt huvigruppidelt või mujalt.

„Paraku on seoses teatud protsessidega levitatud arvamust prokuratuuri kallutatusest ning seadusemuudatusega soovitakse võtta sellistelt juttudel viimnegi alus," rõhutas Kalmet

Eelnõu eesmärk on rõhutada prokuratuuri kui täidesaatva võimu eraldi asutuse sõltumatust, öeldes sõnaselgelt, et prokuratuuri alluvus justiitsministeeriumile on üksnes halduslikku laadi ja seega puudub valitsusel õigus sekkuda prokuratuuri põhitegevusse. 

Kuna sõltumatus eeldab vastavalt aruandekohustust ning vastutust, siis täpsustatakse eelnõuga ka prokuratuuri aruandluse korda ning distsiplinaarvastutuse sätteid.

„Eelnõu kohaselt esitab riigi peaprokurör edaspidi kord aastas aruande Riigikogu põhiseaduskomisjonile ning võib pöörduda sama komisjoni poole ka igal muul ajal juhul, kui tal on tekkinud mingeid teravaid probleeme,“ ütles Kalmet.

Lisaks korrastatakse eelnõuga prokuröri distsiplinaarvastutuse sätteid, kus muuhulgas pikendatakse distsiplinaarsüüteo aegumistähtaega praeguselt ühelt aastalt kolme aastani. Samuti täpsustatakse prokuröri abi pädevust ja ametisaladuse hoidmise kohustust.

Samuti korrastatakse eelnõuga prokuröride palga- ja tööajakorraldust. Palgakorralduse osas viiakse seadus kooskõlla kõrgemate riigiteenistujate palgakorralduses ette nähtud palgamääradega. Samuti muudetakse paindlikumaks palga diferentseerimist võimaldavad sätted seoses töötamisega mingis konkreetses piirkonnas.

Eelnõu ja seletuskirjaga saab tutvuda SIIN.