13. august 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

See on üks oluline vahend, millega saaks praegu, mil tööturult on kõrvale jäänud üle kümnendiku tööealistest, s.o potentsiaalsetest maksumaksjatest, ning uusi töökohti tekib juurde vaevaliselt, suurendada sotsiaalmaksu laekumist.

Need, kes praegu suurte maksude pärast suure osa tulust võtavad välja dividendidena - mis enamjaolt sisuliselt töötasu, mitte niivõrd omanikutulu -, ei peidaks töötasu siis, kui sotsiaalmaksuga maksustatava töötasu suurusel on piir ees, dividendide taha.

Mõisted hakkavad tähendama seda, mida nad peavad tähendama, ning maksuamet ei pea enam mõistatama, mis see väljamakstud dividend siis ikka on - omanikutulu või sisuliselt palk.

Advokaatidega, kelle puhul see teema ikka ja jälle üles kerkib, on keeruline kohtusse vaidlema minna, sest lahendus võib sõltuda ka vaid poolte sõnaosavusest.

Äripäeva tänase kaaneloo põhjal võib veenduda, et põhjendusi dividendide maksmiseks leiavad advokaadid sama hõlpsalt, kui mustkunstnik oma kübarast valgeid tuvisid lendu laseb. Isegi see, et bürood maksavad advokaatidele keskmisest suuremat palka, on nende meelest piisav põhjendus dividendide võtmiseks.

Selliseid ameteid on palju teisigi, kus dividendi ja palgaga päris hasartselt mängitakse, nn ühemehefirmad, väikefirmad, sealhulgas näiteks arstid. Aga eks ole suur vahe, kas inimene teeb kord aastas investeeringu, ostab näiteks börsifirma aktsiaid ja saab selle eest kord aastas omanikutulu, või teeb kas või näiteks perearst iga päev (kallist) põhitööd ja maksab endale miinimumpalka, ülejäänu võtab välja dividendides. Maksustamise mõttes täiesti erinevad asjad.

Maksule lae seadmine teeb seega hõlpsamaks ka maksuhalduri töö.

Maksulae mõte on aga veel avaram - suuremad palgad hoiavad ajusid Eestis, ettevõtjatel on võimalik palgata endale väljast just sellist tippspetsialisti, keda vaja, erinevalt praegusest, mil seda takistavad lakke kargavad tööjõumaksud.

Õigupoolest toimetus juba imestabki, et sotsiaalmaksulae ideed pole ükski erakond veel üles korjanud, ehkki järgmise aasta riigikogu valimisteks on kampaaniatega juba alustatud.

Reformierakonnal on mitu trumpi juba taskus - kriisi üleelamine, euro tulek, majandus kasvab taas -, aga lubadus seada sotsiaalmaksule lagi kõlaks valimiskampaanias ikkagi värskelt, mis sellest, et ideed on veeretatud nagu kuuma kartulit juba mõnda aega. Üks pluss juurde, on valimisvõit veel ühe sammu võrra lähemal. Ja selleks pole vaja osutada ühtki vastuteenet ühelegi sponsorile.

Autor: Lemmi Kann, Äripäev