28. juuli 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Sul on alati õigus
Kui me siia maailma tuleme oleme omamoodi kui valged lehed piiramatute võimalustega, kus teed on valla. Koos esimeste sammudega hakkame joonistama oma lehele isiklikku spiraali, teekonda. Nimetan seda spiraaliks seetõttu, et elu pole sirgjooneline. Ainus, kus sirgjooni kohtab, on tänavad. Need on ka ainsad kohad, kus tupikumärki kohata võime. Mujal neid ei ole.
Spiraal, sõltuvalt meist endist, teeb suuremaid või väiksemaid keerde. Me näeme, kuuleme, teeme läbi, salvestame, oleme suhtes iseenda ja ümbritsevaga ehk kogeme. Läbi kogemuse tekib mingisugune enesetunnetus. Viimane on meile meie isikliku tõe kandjaks.
Enesetunnetus on meie hetke elusumma, see on punkt, kus me oma spiraalis parajasti viibime, märgistades läbitud teekonda. Kui viibime koos inimestega, kellega meie „punktid“ lähestikku asuvad, oleme nendega ühel lainel. Kui need punktid asuvad üksteisest kaugel, oleme teise inimese jaoks samuti kauged, me ei mõista teineteist, kipume sageli vaidlustesse ehk kahe või enama minevikukogemuse omavahelisse võitlusesse, kus harva midagi mõistlikku sünnib.
Pigem jäävad osapooled tugevamini oma õiguse/tõe juurde. Iga suurepärase suhte, koostöö aluseks võikski olla tõdemus, et osapoolte arusaamad on erinevad ja et see on normaalne. Sul on alati õigus ja inimesel sinu kõrval samuti. Tarkust omandame läbi valikute, viimase hulka liigitub ka mittevalimine. Ka sellest sünnib alati mingisugune teadmine.
Mööda spiraali kulgedes ehk elu elades ei teegi me tegelikult midagi muud kui otsime küsimustele vastuseid, ühendame otsi omavahel kokku, loome isiklikku tervikut.
On intensiivsemad, ebakindlusega looritatud ajad, mida me tõlgendame üldjuhul negatiivseteks meie elus, kuna vastuseta küsimusi ehk tundmatut on eluvõrrandis liiga palju ning on perioodid, mida kutsume meeldivaks, kuna küsimusi siis praktiliselt ei ole, on vaid tegevused ehk see on periood, kus oleme eneses kindlad.
Kui tihti tuttav tundmatuga asendub näitab meie eluintensiivsust. Seega inimeste kogemustepagas ei ole ilmtingimata nende vanusest sõltuv (spiraalil viibitud aeg), võite vabalt olla 35-selt kogenum kui mõni 60- aastane. Elu suurimad õppetunnid peituvad ebakindluses, teadmatuses. Neil hetkil toimub intensiivne õppimine. Kõik ülejäänu on lihtsalt ootamine. Olla kindel ebakindluses ongi üks põhiküsimusi.
Autor: Lemmi Kann, Kristo Kiviorg
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Raamatupidaja.ee toetajad:
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!