Millisest ärist saab Eestis järgmine kullaauk?

Seoses inimeste jõukuse kasvuga suureneb nõudlus mahetoodete järele. Seda võimendavad allergia levik, tervisteadlikkuse kasv ja loodusläheduse väärtustamine. Olles alles väljakujunemata sektor, on siin mitmeid kasvavaid nišiturge, milles Eesti napi maa- ja inimressursiga tegusid võib teha. Meil on põllumajanduses ja toiduainetööstuses pikaajaline kogemus ja teaduspotentsiaal. Miks ei võiks mõni Eesti mahetoote bränd saada kodus ja välisturgudel niisama hinnatuks ja tuntuks, nagu olid seda kunagi Eesti vorstid ja kartulid Venemaal? Mahetoodetest võiks saada tegelikult palju mastaapsem äri, kui seda oli oma ajal Hansapank.

Teine huvitav sektor oleks tervishoid, täpsemalt taastusravi. Inimeste eluiga pikeneb pidevalt, tervist väärtustatakse järjest rohkem, uute elamuste otsimine on trend. Ja nagu põllumajanduses ja toiduainetööstuses, on meditsiinis, ravikehakultuuris, turismis ja meelelahutuses (siin ka oluline) piisavalt teaduskompetentsi, millele innovatsiooni rajada. Taastusravi annaks omas nišis hästi brändida ja lähivälisturgudel, kui mitte kaugemalegi, tegusid teha.

Nii mahetoodetele kui ka taastusravile panustamise kasuks räägib see, et need ei ole liialt teadusmahukad. Meie teaduspotentsiaal on ju imeväike – see on fakt. Küllap on teisigi strukturaalselt uuenevaid sektoreid, mis on Eesti ettevõtete rahvusvahelise konkurentsivõime seisukohast huvitavad, näiteks põlevkivi ja metsaga seonduv. Kuid, mis peamine, – panustada tuleb valdkonda, millel oleks väljavaade saada piisavalt mastaapseks, milles ettevõtted pakuksid tööhõivet kümnetele ja kümnetele tuhandetele inimestele. Vastasel juhul oleks see liiga väike äri ja maailmas läbilöögi võimalus poleks suurem loteriivõidu võimalusest.