„Osaühingute puhul on kehtestatud minimaalse osakapitali ja minimaalse osade nimiväärtuse suurusteks 40 000 krooni ja 100 krooni asemel 2500 eurot ning 1 euro,“ ütles Niklus. „2500 euro suurune osakapital on väiksem kui praegu, mis peaks teatud juhtudel vähendama osakapitali suurendamise vajadust.“
Aktsiaseltsidele on kehtestatud minimaalseks aktsiakapitali ja aktsiate nimiväärtusteks 25 000 ja 0,1 eurot tänase 400 000 krooni ja 10 krooni asemel. „Ka 25 000 euro suurune aktsiakapital on väiksem kui praegune, olles samas minimaalne aktsiakapital, mis Euroopa Liidus lubatud on,“ tõdes talituse juhataja.
Samuti nähakse ette võimalus võtta aktsiaseltsil soovi korral kasutusele nimiväärtuseta aktsia.
„Paljud riigid hakkasidki nimiväärtuseta aktsiaid lubama seoses eurole üleminekuga, sealhulgas Soome, Austria, Belgia ja Saksamaa, kuna see on üheks võimaluseks vältida eurole üleminekuga seonduvaid probleeme,“ sõnas Niklus.
Eestis võeti kasutusele selline nimiväärtuseta aktsia rakendamine, kus säilib kindel aktsiakapital ja nimiväärtuseta aktsiad kujutavad endast aktsiakapitalist kindlat osa, nagu ka nimiväärtusega aktsiad. Neil on arvestuslik nimiväärtus, mis saadakse kogu aktsiakapitali jagamisel aktsiate arvuga.
Nimiväärtuseta aktsiate kasutuselevõtmise võimaldamine ei tähenda, et aktsiaseltsid peavad nimiväärtusega aktsiad välja vahetama, need on edaspidigi lubatud – nimiväärtuseta aktsia kasutamine on ühingutele vaid lisavõimalus. Samas ei lubata selguse huvides korraga mõlemaid aktsiaid kasutada. Nimiväärtuseta aktsia arvestusliku väärtuse miinimumsuuruseks on 10 euro senti. Nimiväärtuseta aktsia kasutuselevõtmiseks tuleb muuta ka aktsiaseltsi põhikirja.
Äriseadustiku kohaselt arvutab iga ühing osade nimiväärtused ümber endale sobival ajal. Seda saab juba praegu teha.
„Oluline on ka see, et kõik eelpool nimetatud eurole üleminekuga seonduvad põhikirjamuudatused äriregistris on järgmise aasta lõpuni riigilõivuvabad, mistõttu ei kaasne ettevõtjatele sellega märkimisväärseid lisakulusid,“ rõhutas Niklus.