Kreekas on homme jälle pensionireformi vastu üldstreik, kuid need ajad Euroopas on ümber, kus viiekümneaastaselt võis käed rüppe lasta ja riigi ülalpidamisele jääda.
Eurooplastel tuleb töötada kauem, nendib Euroopa Komisjon täna avalikkuse ette jõudvas diskussioonipaberis, mis arutleb, kuidas vananevas ja võlakoorma all lookas Euroopas tulevikus elamisväärsed pensionid kindlustada.
"Kui inimesed, kes elavad järjest kauem, ühtlasi kauem ei tööta, ei ole neile võimalik tagada piisavat pensioni või paisuvad pensionikulud võimatult kõrgeks," hoiatab komisjon, pakkudes välja, et pensioniõiguslik iga võiks Euroopa Liidu liikmesriikides pikeneda automaatselt koos keskmise eluea pikenemisega.
Praegu on Euroopas pensionile jäädes kolmandik elu alles ees. Samas hakkab tööealine elanikkond Euroopas vähenema juba 2012. aastast ning viiekümne aasta perspektiivis on iga enam kui 65aastase eurooplase kohta vaid kaks tööealist eurooplast. Reformimata kujul neelanuks näiteks Kreeka pensionisüsteem sajandi keskel juba neljandiku riigi SKPst.
Ülemaailmne finantskriis on pensioniprobleemi veel pakilisemaks muutnud. Riikide rahanduslik seis on järsult halvenenud ning pensionisüsteemide varad vähenenud.
"Kõrgem tööpuudus, aeglasem majanduskasv, avaliku sektori võla kasv ning finantsturgude heitlikkus muudavad pensionikohustuste täitmise kõigi süsteemide jaoks raskemaks," hoiatab komisjon.
Brüsselil ei ole siiski voli liikmesriikidele pensionisüsteeme ette kirjutada ja see ei ole ka eesmärk, rõhutab komisjon. Kõigile ühes mõõdus ja ühe lõikega ideaalset pensionisüsteemi ei ole. Samas on riikide probleemid sarnased ning nii mõndagi saaks ära teha Euroopa tasandil.
Näiteks saaks tagada pensionifondide parema ja ühtlasema reguleerimise. See suurendaks kindlust, et fondid tulevikus väljamaksetega ka toime tulevad. Muu hulgas pakub komisjon välja pensionimaksete võimaliku garantiisüsteemi idee, mis võiks suurte kahjude korral ka erapensionisüsteeme toetada.
Samuti võib pensionifondide ülesehitus nii soosida kui ka takistada tööjõu ja kapitali vaba liikumist Euroopas, mis ühise rahapoliitika juures on majanduse ladusaks toimimiseks vajalik ja oluline. Ühisturu toimimist saaks õgvendada just Euroopa tasandil.
Ja nagu näitas Kreeka kriis, ei jäta ühe riigi eelarveprobleemid - sealhulgas defitsiidis pensionisüsteem - mõjutamata teisigi riike. Nii on nii suure kuluartikli kontrolli alla saamine oluline Euroopa finantsstabiilsuse ja ühisraha euro tuleviku kindlustamiseks.
Pensionisüsteeme reformimata pole saavutatavad ka Euroopa Liidu uue kasvustrateegia Euroopa 2020 eesmärgid - ei hõive 75 protsendi tasemel tööealisest elanikkonnast (selleks peab oluliselt rohkem eurooplasi vanuses 60+ edaspidi töötama) ega vaesuse vähenemine, kui pension on liiga väike. Kõik see hoiaks tagasi Euroopa majanduskasvu potentsiaali.
Tasub teada
• Aastal 2008 mindi Euroopas pensionile keskmiselt 61,4 aasta vanuselt.• Kuuekümneselt jätkab töötamist vaid 50 protsenti eurooplastest.• Viimase 50 aastaga on keskmine eluiga Euroopas pikenenud viie aasta võrra.• Mitmed Euroopa riigid on alustanud pensionisüsteemi reformi - Prantsusmaa plaanib pensioniõigusliku ea tõstmist 60 aastalt 62-le, Saksamaa ja Hispaania 65 aastalt 67-le, värskelt on reformiplaanid avalikustanud Itaalia ja Suurbritannia, Kreekas hääletab pensionisüsteemi reformi homme parlament.• Euroopa 2020 strateegia koostajate hinnangul võiks pensioniõiguslik iga kogu ELis aastaks 2020 tõusta 67 aastale
Autor: Sirje Rank, Rivo Sarapik
Seotud lood
HRX on pereettevõtte taustaga rahvusvaheline logistikaettevõte, mis teenindab aastas enam kui 5000 klienti ning toimetab kohale üle 400 000 saadetise kogu Euroopas.