Tarbijate kindlustunne kahe aasta kõrgeimal tasemel

Juunis püsisid mai tasemel inimeste ootused Eesti majandusolukorra muutumisele järgneva 12 kuu jooksul (saldo 7). Riigi majandusolukorra paranemist järgneva 12 kuu jooksul ootas 42% küsitletutest, sama olukorra püsimist 28%, olukorra halvenemist kartis 23% vastanutest.

Ootused oma pere majandusolukorra muutuste suhtes (järgneva 12 kuu jooksul) viimase kuuga paranesid (saldo mais –3, juunis -1).

Olukord tööpuuduse osas elanike hinnangul järgneva 12 kuu jooksul paraneb (saldo aprillis 10, mais –2, juunis -7).  Kui majanduslanguse põhjas (2009. märts) arvas 54% elanikest, et tööpuudus kasvab järgneva 12 kuu jooksul oluliselt, siis nüüd oli selliseid inimesi vaid 5% ja 40% küsitletute arvates tööpuudus väheneb.

Perede rahaline olukord juunis võrreldes maiga oluliselt ei muutunud. 36% peredest loodab järgneva 12 kuu jooksul säästa,  51% tuleb ots-otsaga välja ning  13% elab vanadest säästudest või on krooniliselt võlgu.

Elanike säästuvõime on langenud sissetulekute ja suure töötuse tõttu halb ja 62% vastanute hinnangul on säästmine järgneva 12 kuu jooksul ebatõenäoline. 

Paljude perede rahaline olukord on tasakaalus tänu oluliselt piiratud kulutustele. Püsikaupade ostuprognoos on endiselt halb kuid natuke lootustandvam kui viimase aasta jooksul.

Juunis tarbijate inflatsiooniootused võrreldes maiga oluliselt kasvasid ja on jõudnud kriisieelse (2008 suvi) tasemeni. Tarbijate inflatsiooniootusi mõjutab kindlasti ka Eesti aina kindlamaks muutuv liitumine eurotsooniga.  

Tarbijate kindlustunde indikaator koondab tarbijate prognoosi järgnevaks 12 kuuks riigi majandusolukorrale, oma pere majandusolukorrale, tööturule ja säästudele.