Siiri Oviir: asutuse sees olgu palgad avalikud

Oviir tõi esile Euroopa põhiõiguste harta artikli 23, mis sätestab, et naiste ja meeste võrdõiguslikkus tuleb tagada kõikides valdkondades, kaasa arvatud tööhõives, töös ja palgas. Võrdõiguslikkuse põhimõte ei takista säilitamast või võtmast meetmeid, mis annavad alaesindatud soole teatavaid eeliseid.

Liikmesriigid erinevad Oviiri sõnul märkimisväärselt soolise palgalõhe näitaja poolest. "Kui Euroopa Liidu keskmine näitaja on 17,6%, siis punase laterna kohal olev Eesti ületab selle tunduvalt oma 30 protsendipunktiga," märkis ta. Näiteks Lätis on sooline palgalõhe aasta-aastalt vähenenud ning moodustab nüüd 13-15%.

Oviir märkis, et Eestis on probleem eriti terav – majandusliku edu aastal, st 2007. aastal teenis keskmine eesti naine 70% võrreldavat tööd tegeva keskmise mehe palgast, kusjuures veidi kõrgem on see näitaja avalikus sektoris (76%).

"Tõenäoliselt kriisi aastatel olukord pigem halveneb kui paraneb," lisas ta.

Analüüsides olukorda Eestis, tõi Oviir palgalõhede põhjuseks kehtivaid stereotüüpe naise rollist ühiskonnas, sh tööturul, naise vajadust valida ametikoht, mis võimaldab tal paremini ühitada töö- ja pereelu ning naise tööalase panuse alahindamist ühiskonnas, arvestamata sealjuures asjaolu, et naiste haridustase on meeste omast kõrgem.

"Kaasaegses võrdõiguslikkust taotlevas ühiskonnas peaks inimese edu ja staatuse määraks olema tema personaalne tegevus ja saavutused, mitte aga sooline kuuluvus," märkis Oviir.