Isikuandmed on mis tahes andmed tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta ükskõik millisel kujul või vormis.
Igas valdkonnas saab edukalt tegutseda siis, kui tegevusalal kasutatavatest mõistetest saadakse üheselt aru ning suudetakse eristada mõiste tähendust tavakäibes ja valdkonna sees.
Isikuandmete kaitse seaduse eesmärk on kaitsta vaid füüsilise isiku põhiõigusi ja -vabadusi, eelkõige õigust eraelu puutumatusele. Seega kohaldatakse seadusest tulenevaid töötlemisnõudeid vaid juhul, kui on tegu isiku põhiõiguste ja -vabadustega ning inimese eraeluga. Seaduse nõuded ei kohaldu avaliku elu isikuga seotud tööülesannete täitmise, äriühingute juhtide äriregistris avaldatud isikuandmete töötlemise vms korral.
Ekslikult kasutatakse sünonüümidena pärilikkuse ja põlvnemise andmeid. Andmed põlvnemise kohta näitavad, kes on isiku bioloogilised või lapsendatud vanemad, vanavanemad, õed-vennad, lapsed jms. Andmed pärilikkuse kohta on DNA-s sisalduv teave (DNA – desoksüribonukleiinhappe molekul, millesse on salvestunud inimese pärilikkuse info).
Üldteada ei ole asjaolu, et Eestis on kohtulahendid avalikustatud Internetis ja seega kõigile inimestele kättesaadavad. Õigusaktide kohaselt saab piirata avalikustatud isikuandmete hulka.
Levinud on ka arusaam, et isikuandmete kaitse seaduses sätestatud töötlemisnõudeid tuleb rakendada vaid delikaatsete isikuandmete töötlemise korral. Selline tegevus võib lõppeda andmekaitse järelevalveasutuse ettekirjutuse või väärteomenetlusega.
Kui töötleja töötleb isikuandmeid isikuandmete kaitse seaduse tähenduses, tuleb kohaldada kõiki seaduses sätestatud töötlemisnõudeid. Delikaatsete isikuandmete töötlemine tuleb andmekaitse inspektsioonis registreerida või teavitada delikaatsete isikuandmete töötlemise eest vastutava isiku määramisest.
Isikuandmetest ja isikuandmete töötlemisest lähemalt Äripäeva „Juhiabi käsiraamatus“.
Autor: Lemmi Kann, Gina Kilumets

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele