Kommertspangad 40 mld krooni võrra rikkamad

Eesti Pank alustab pärast ELi rahandusministrite kinnitavat otsust euro kasutuselevõtu kohta Eestis teisel poolaastal kohustusliku reservi nõude järkjärgulist vähendamist. Keskpanga teatel on kommertspankade kohustuslikke reserve praegu Eesti Pangas 45 miljardi krooni ulatuses.

Vähemalt 50 protsenti kohustusliku reservi nõudest peavad pangad praegu täitma keskpangas, mis tähendab vähemalt 23 miljardit krooni.

Kohustusliku reservi nõue pankadele väheneb eurootsuse tulemusel 40 miljardi võrra.

Pangad kasutavad reserve välisvõlgnevuse katteks

Kohustusliku reservi alandamise kiirust pole keskpank otsustanud, küll on teada, et see toimub kolmes etapis, et eurole üleminek toimuks sujuvamalt.

"Arvestades pangagruppide praegust finantstugevust, ei peaks reservinõude alandamine kaasa tooma muutusi pankade riskihinnangutes ja laenutingimustes.

Tõenäoliselt kasutavad pangad vabanevaid reserve oma välisvõlgnevuse vähendamiseks," prognoosis keskpank.

Seda kinnitas SEB panga juhatuse esimees Riho Unt. "Kuna suurt laenunõudlust praeguses majandusolukorras näha ei ole, siis kasutame raha peamiselt kohustuste vähendamiseks emapanga ees ning ilmselt ka täiendava likviidsuspuhvri tarbeks," kommenteeris ta.

Nordea: vabanenud reserve ei pea kohe realiseerima

Nordea panga finantsjuhi Mari Avarmaa ütlusel ei tähenda kohustusliku reservi nõude vähendamine, et ettevõtted peaksid vabanenud reservid koheselt realiseerima. Ta lisas, et Nordea ei plaani vabanevaid reserve laenuturule suunata.

"Tänu Euroopa juhtivasse pangandusgruppi kuulumisele ja tugevale kapitaliseeritusele ei ole Nordeal seni ressursipuudust olnud ja seega ei ole Nordeal vajadust laenuturule lisaraha suunata," rääkis Avamaa. "Oleme varem ja suudame ka edaspidi katta laenuturu nõudluse teistest vahenditest, mitte ootamatult vabanenud reservide arvel," lisas Avarmaa.

Swedbanki Eesti finantsdirektori Heiki Raadiku sõnul on nende sisemine likviidsusreservi nõue kõrgem kui regulatiivne määr. "Selle suurust ei planeeri me regulatiivse määra alanedes muuta," sõnas ta.

"Kuna likviidsusmäär jääb samaks, siis ei muutu midagi. Samuti eeldavad uued, lähitulevikus kehtima hakkavad rahvusvahelised regulatsioonid pankadelt suurema likviidsusreservi hoidmist," rääkis panga finantsdirektor.

Mis puutub usaldusväärsuse tõusu või langusse reservide vähenemise tõttu, siis peaks siin vaatama pisut laiemat pilti, sõnas Raadik. "Eestis tegutsevad pangad kuuluvad suurtesse kontsernidesse ning pankade usaldusväärsust vaadataksegi pigem kogu kontserni ulatuses, mitte allüksuste kaupa," lisas ta.

Kommentaar

Aivar Rehe

pangaliidu juht

Eesti Panga otsus alandada kohustusliku reservi määrasid on oodatud otsus. Panganduses väljendatakse usaldusväärsuse olulist tõusu kohustuslike reservide alandamisega.

Sampo Pank, olles Danske Banki filiaal, tegutseb Danske Bankis ühtselt ja lahutamatult rahaturgude süsteemis, mistõttu rahalised vahendid Eesti krediiditurule on piisavad ja pidevalt avatud. Praegu määrab laenamise mahud ja fookuse nõudlus ning potentsiaalsete laenajate riskiprofiil ja julgus. Laenamise nõudlus klientidel on pigem ettevaatlik. Sellest tulenevalt suunatakse vabanevad vahendid suure tõenäosusega Danske Bank Marketsi üldisesse rahajuhtimise süsteemi ja paigutatakse oodatud riskisusega finantsinstrumentidesse.

TAUST

• Ametliku liitumisotsuse järel väheneb pankadele kehtiv 15protsendiline kohustusliku reservi nõue 1. septembril 11 protsendile ja 1. novembril 7 protsendile.

• Alates 1. jaanuarist 2011 on kohustusliku reservi nõue alla kaheaastase tähtajaga kohustuste korral 2 protsenti ja üle kaheaastase tähtajaga kohustuste korral 0 protsenti.

NUMBER

• 40 miljardi krooni võrra väheneb pankadele kohustusliku reservi nõue. Võrdluseks: tänavune riigieelarve maht on 89 miljardit krooni ja töötukassa selle aasta kulud on 3,2 miljardit.

 

 

Autor: Lemmi Kann, Katre Pilvinski