Eesti kommertspankadel on Eesti Pangas kohustuslikus reservis 45 miljardit krooni. Euro kasutuselevõtu otsuse saabudes väheneb reservi nõue 40 miljardi võrra.
Eesti Pank alustab pärast ELi rahandusministrite kinnitavat otsust euro kasutuselevõtu kohta Eestis teisel poolaastal kohustusliku reservi nõude järkjärgulist vähendamist. Keskpanga teatel on kommertspankade kohustuslikke reserve praegu Eesti Pangas 45 miljardi krooni ulatuses.
Vähemalt 50 protsenti kohustusliku reservi nõudest peavad pangad praegu täitma keskpangas, mis tähendab vähemalt 23 miljardit krooni.
Kohustusliku reservi nõue pankadele väheneb eurootsuse tulemusel 40 miljardi võrra.
Swedbanki Eesti finantsdirektori Heiki Raadiku sõnul on nende sisemine likviidsusreservi nõue kõrgem kui regulatiivne määr. "Selle suurust ei planeeri me regulatiivse määra alanedes muuta," sõnas ta.
"Kuna likviidsusmäär jääb samaks, siis ei muutu midagi. Samuti eeldavad uued, lähitulevikus kehtima hakkavad rahvusvahelised regulatsioonid pankadelt suurema likviidsusreservi hoidmist," rääkis panga finantsdirektor.
Mis puutub usaldusväärsuse tõusu või langusse reservide vähenemise tõttu, siis peaks siin vaatama pisut laiemat pilti, sõnas Raadik. "Eestis tegutsevad pangad kuuluvad suurtesse kontsernidesse ning pankade usaldusväärsust vaadataksegi pigem kogu kontserni ulatuses, mitte allüksuste kaupa," lisas ta.
Kommentaar
Aivar Rehe
pangaliidu juht
Eesti Panga otsus alandada kohustusliku reservi määrasid on oodatud otsus. Panganduses väljendatakse usaldusväärsuse olulist tõusu kohustuslike reservide alandamisega.
Sampo Pank, olles Danske Banki filiaal, tegutseb Danske Bankis ühtselt ja lahutamatult rahaturgude süsteemis, mistõttu rahalised vahendid Eesti krediiditurule on piisavad ja pidevalt avatud. Praegu määrab laenamise mahud ja fookuse nõudlus ning potentsiaalsete laenajate riskiprofiil ja julgus. Laenamise nõudlus klientidel on pigem ettevaatlik. Sellest tulenevalt suunatakse vabanevad vahendid suure tõenäosusega Danske Bank Marketsi üldisesse rahajuhtimise süsteemi ja paigutatakse oodatud riskisusega finantsinstrumentidesse.
TAUST
• Ametliku liitumisotsuse järel väheneb pankadele kehtiv 15protsendiline kohustusliku reservi nõue 1. septembril 11 protsendile ja 1. novembril 7 protsendile.
• Alates 1. jaanuarist 2011 on kohustusliku reservi nõue alla kaheaastase tähtajaga kohustuste korral 2 protsenti ja üle kaheaastase tähtajaga kohustuste korral 0 protsenti.
NUMBER
• 40 miljardi krooni võrra väheneb pankadele kohustusliku reservi nõue. Võrdluseks: tänavune riigieelarve maht on 89 miljardit krooni ja töötukassa selle aasta kulud on 3,2 miljardit.
 
 
Autor: Lemmi Kann, Katre Pilvinski

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele