Eile Tallinnas hotellis Salzburg toimunud maailma suurima tarkvaratootja SAP seminaril “Mõtle kaasa 2010” ütles SAP Estonia juht Tiit Parts, et isegi praegu toimub paljudes Eesti suurfirmades eelarvestamine kõhutunde pealt ja heal juhul Exceli tasemel.
Tiit Partsi sõnul on tavaliselt ühes kontoris töötava "paari mehe - firma" puhul eelarvestamine suhteliselt sirgjooneline ja lihtne, mitmete osakondade või tütarfirmadega suurema ettevõtte puhul nõuab see aga juba väljatöötatud süsteemi.
“Põhiline viga on, et eelarvestamine tehakse tunnetuslikult – arvestamata täpseid fakte ja analüüsi pannakse sisetunde järgi lihtsalt mingi number kirja. Pikas perspektiivis on selline tegevusviis sama riskantne kui börsilt aktsiaid pelgalt kõhutunde järgi osta,” ütles Parts.
Tarkvaraspetsialisti kinnitusel on kaasaegset majandustarkvara kasutades võimalik erinevate osakondade eelarved täpselt koostada, siis konsolideerida ja analüüsida ning teha realistlikke prognoose. Teaduslikul tasemel tarkvara aitab täpselt määratleda firma osakondade tasakaalustatud arengu – näiteks, et müük, tugiteenused ning tootmine oleks täpselt õiges tasakaalus.
Tänapäevane tarkvara leiab kiiresti üles ka eelarvestamise käigus tekkivad võimalikud eksimused. “Hiljuti oli olukord, kus klient võttis kasutusele uue majandustarkvara ning kohe tuli välja ka ligi kümne miljoni krooni suurune viga eelarves, mis on väga suur võit võrreldes programmi soetamise ja juurutamise kuluga,” rääkis Parts.
Arhailise eelarvestamise tüüpvead
• Suure firma osakondade eelarveid on väga raske konsolideerida
• Vead valemites ja sisestatud numbrites• Puuduvad või piiratud analüüsi võimalused• Palju käsitööd
Kaasaegsed eelarvestamisprogrammid
• Igale firmale kohaldatud tarkvara arvestab täpselt ettevõtte vajaduste ja spetsiifikaga
• Kogu informatsiooni saab ühe raku tasemest suure pildini analüüsida• Vähenevad juhtimiskulud ja tõuseb tuleviku prognoosimise võime
Seotud lood
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.