9. juuni 2010
Jaga lugu:

Müügiesindaja - agent või töötaja?

Ettevõtja peab enne agendilepingu sõlmimist tõsiselt kaaluma, kas see on tema jaoks soodsam variant kui töölepingu sõlmimine, kuna agendileping toob tööandjale mitmeid kohustusi.

Praeguses majandusolukorras otsivad mitmed ettevõtted alternatiive töölepingu sõlmimisele. Peab ju töötajale võimaldama puhkust, tagama tööd, andma juhiseid ja töövahendeid, töö lõppemisel maksma koondamishüvitist. Kui ettevõtja ei tunne ennast kindlalt, siis võib tekkida soov leida töö tegija selliselt, et ettevõttele tekib vähem kohustusi, näiteks mõne muu võlaõigusliku lepinguga. Näiteks müügiesindajaga töölepingu sõlmimise asemel kasutada agendilepingut.

Minu poole pöördus küismusega üks klient. Tema sooviks oli sõlmida agendileping ning tasustada agendi tööd vaid siis, kui agent mõne kliendi leiab, vältides tavapäraseid tööandja kohustusi. See on põhimõtteliselt lubatud. Agenti võib müügilepingute osas sisuliselt samastada müügiesindajaga. VÕS § 670 lg 1 järgi on agendileping leping, mille kohaselt kohustub agent lepinguid käsundiandja jaoks või käsundiandja nimel ja arvel, samas iseseisvalt ja püsivalt vahendama. Tavaliselt ei sätestata VÕS-s väga palju piiravaid tingimusi ning pooled saavad oma tingimused vabalt kokku leppida.

Agendilepinguga on aga teised lood. Esiteks tuleb arvestada sellega, et kui ei ole teisiti kokku lepitud, võib agent tegutseda ka teiste käsundiandjate, sealhulgas ka konkurentide heaks. Kui soovitakse välistada konkurentide heaks tegutsemist, tuleb maksta agenile selle eest täiendavat tasu.

Tavaliselt võib agent nõuda, et temale määratud valdkonnas või territooriumil on tal selle käsundiandja heaks tegutsemiseks ainuõigus. Näiteks kui tema piirkonnaks on määratud Tallinn, siis käsundiandja ei saa kellegi teisega Tallinna piirkonna kohta esindamise lepingut sõlmida. See kehtib juhul, kui ei ole selgelt teistmoodi kokku lepitud.

Seadusega on selgelt määratletud, millistel juhtudel tekib agendil tasu saamise õigus. Meie näite puhul tekib agendil õigus tasule ka juhul, kui käsundiandja sõlmis ükskõik kelle kaudu lepingu Tallinna piirkonna kliendiga. Samuti saab ta nõuda tasu lepingute eest, mis sõlmiti pärast agendilepingu lõppemist, kuid mille kohta võib öelda, et agent oli põhilise eeltöö ära teinud. Täpselt on seaduses  määratletud ka tingimused, millal agenditasu tuleb maksta.

Väga oluline on teada ja lepingus ära määrata see, kas agent tegutseb agendina põhi- või kõrvaltegevusena. Kui agent on üle 1 aasta tegutsenud agendina  põhitegevusena, tuleb lepingu ülesütlemisest ette teatada 2 kuud, kui üle 2 aasta, siis 3 kuud. Neid tähtaegu võib küll lepinguga vähendada, kuid siis peavad samad ülesütlemistähtajad kehtima ka agendile. Kui agenditöö oli agendi põhitegevus, siis võib ta tavaliselt nõuda lahkumishüvitist kuni 1 aasta keskmise agenditasu ulatuses. Lisanduvad veel võimalik inkassotasu agendile, agendi pandiõigus jms.

Kui võtta arvesse kõike eelnimetatut ja seadusest tulenevaid muid piiranguid, siis peaks ettevõtja enne agendilepingu sõlmimist tõsiselt kaaluma, kas see on tema jaoks soodsam variant kui töölepingu sõlmimine. Saades teada sellistest tingimustest otsustas minu poole pöördunud klient agendilepingu sõlmimisest loobuda.

www.personalijuhtimine.ee

Autor: Lemmi Kann, Expert2Expert OÜ

Jaga lugu:
RAAMATUPIDAJA UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad raamatupidaja uudised igal nädalal enda postkasti.

Raamatupidaja.ee toetajad:

Enimloetud
Marianne Lõhmus
Marianne LõhmusärijuhtTel: Marianne@raamatupidaja.ee
Cätlin Puhkan
Cätlin Puhkanraamatupidaja.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700catlin.puhkan@aripaev.ee

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt