Selle aasta varasemate kuude hinnatõus oli tuntavalt tugevam eelmise aasta omast püsides viimaste aastate keskmisel või isegi kõrgemal tasemel, ütles Swedbanki makroanalüütik Maris Lauri.  Eesti hindade juures tõi Lauri välja rõivaste ja jalatsite  tugeva hinnatõusu.
Kui I kvartali puhul olid põhjused seotud välishindade kasvuga või siis maksude-tariifide tõstmistega, siis aprillikuu hinnatõus viitas selgelt kaupmeeste ja teenindajate püüdele tõsta hindade abil käivet, mis nõrga nõudluse tõttu on endiselt väga tagasihoidlik. Eksisteeris reaalne võimalus, et protsess jätkub ka mais, räägib Lauri Swedbanki blogis.
Õnneks asjad kõige halvemini ei läinud – kuine hinnatõus oli 0,2%, mis on küll enam eelmise aasta omast, kuid jääb alla varasemate perioodide keskmistele. Mõnevõrra jätkus administratiivne hinnatõus – nt maagaasi kallinemisena -, kuid välised surved nõrgenesid pisut.
Nafta hind maailmaturul on praeguseks taas langenud allapoole 75 dollarit (viimati samal tasemel jaanuaris) ning kuigi eurodes on hind märtsi tasemel (ligikaudu 60 eurot barreli eest), on see siiski tuntavalt vähem, kui aprilli lõpu hinnatasemed. Eesti jaehindadesse jõudis tagasihoidlik viide, et maailmaturul on nafta hind langenud, alles juunis (aprilli lõpuga on maailmaturul hind eurodes langenud umbes 9%, Eestis jaevõrgus 2%).

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele