Siirdehindadest revidendi vaatenurgast

Näiteks on 2008-2009 siirdehinna riski alusel alustatud kokku 13 menetlust, millest 9 on tänaseks ka lõpetatud.Maksuhalduri poolt lõpetatud ja pooleli olevate kontrollide tulemusena on selgunud, et mitte kõik maksukohustuslased ei ole kuulnud siirdehinna turuväärtuse täiendavatest dokumenteerimise nõuetest. Seetõttu on vajalik meelde tuletada, et eelnimetatud nõuded kehtivad

Seoses järjest suurenevate riskidega siirdehinna kasutamisel on maksuhaldur 2010. aasta esimese 5 kuuga alustanud juba 9 kontrolli siirdehinna riski alusel ja planeeritud on alustada menetlusi kokku samas suurusjärgus, kui eelneval kahel aastal kokku.Tulenevalt eeltoodust on õige aega anda tagasisidet kontrollide käigus tuvastatudpuudustest ja peamistest tehingutest, millele maksuhaldur enam tähelepanu pöörab.Siirdehinna dokumenteerimine

* residendist krediidiasutusele;* kindlustusseltsile;* väärtpaberibörsil noteeritud äriühingule;* äriühingule, mille tehingu üheks osapooleks on madala maksumääragaterritooriumil asuv isik;* residendist äriühingule,- kellel on töötajaid arvestatuna koos seotud isikutega 250 või rohkem- või kelle tehingueelse majandusaasta käive koos seotud isikutega oli 50 miljonit eurot või rohkem- või kelle konsolideeritud bilansimaht oli 43 miljonit eurot või rohkem

* mitteresidendile, kes tegutseb Eestis püsiva tegevuskoha kaudu, kus on välja toodud asjaolud, mis võivad viidata sellele, et laenu näol on tegu mingi muu tehinguga.Nii nagu iga teisegi tehingu puhul ei tohiks tehingu osapool kinni maksta teise poole kantavaid riske.

- kellel on töötajaid arvestatuna koos seotud isikutega 250 või rohkem- või kelle tehingueelse majandusaasta käive koos seotud isikutega oli 50 miljonit eurot või rohkem- või kelle konsolideeritud bilansimaht oli 43 miljonit eurot või rohkem.Maksuhalduri nõudmisel tuleb esitada nii kontserni põhitoimik kui ka riigipõhised dokumendid (Rahandusministri 10. novembri 2006. a määrus nr 53 § 18).Juhul kui eelnimetatud dokumentatsioon puudub, annab maksuhaldur selle koostamiseks ja esitamiseks aega 60 päeva (tulumaksuseadus § 50 lg 7).Põhiliseks puuduseks, mis on seotud esitatud siirdehinna dokumentatsiooniga, on kontrollitud tehingute ja võrreldavate tehingute analüüsi pealiskaudsus, mistõttu ei anna dokumentatsioon selgust, kas tehing on tehtud turuväärtusel.Nende  puuduste väljatoomiseks saab menetlustest tuua järgmised näited:

1. Esitati dokumentatsioon, milles leiti, et tavapäraselt kasutatakse sarnastestehingutes lisaks kulude hüvitamisele ka hinnalisandit 5%, kuiddokumentatsioonist ei selgunud, millele tuginedes väidetakse, et 5% lisamine onvastavuses turuväärtusega.2. Esitati dokumentatsioon, milles leiti, et juhtimisteenuse turuhind on 2% käibest.Turuhinnale vastavuse kinnitamiseks esitati väljavõte erinevatest veebilehtedest,kus olid toodud samal tegevusalal tegutsevate USA äriühingute juhtimisteenustehinnad, mis samuti olid 2% käibest. Samas oli põhjendamata, miks arvatakse, etUSA ja Eesti turud ning konkreetselt valitud äriühingud on omavahel võrreldavad(nt olid USA äriühingud kordades suuremad).3. Esitati dokumentatsioon, milles oli tehtud võrreldavate andmete leidmiseksanalüüs Amadeus andmebaasi abil ning leitud hinnalisandi vahemik, mis vastabturuväärtusele. Andmebaasist leitud äriühingute hulgast olid ellimineerimatanimekirja mittesobivad äriühingud (nt tegutses osa teisel tegevusalal kuikontrollitav), mistõttu saadi vale hinnalisandi vahemik.Kontrollide käigus tähelepanu all olnud juhtumid

Laenud

Laenu andmisel ja võtmisel tuleb nii nagu iga teisegi tehingu puhul jälgida, etlaenuintress oleks turuväärtuses. Turuväärtusest soodsama intressiga laenu andmine või kõrgema intressiga laenu võtmine seotud isikult on tavapäraseimad laenuga seotud juhtumid, millele maksuhaldur tähelepanu pöörab. Samas tuleb juhtida tähelepanu ka maksuriskile juhtudel, kus äriühing on võtnud seotud isikult mittevajaliku laenu (nt eesmärgiks on seotud äriühingust intresside näol kasumi välja võtmine – seotud isik tegelikkuses laenu ei vaja).Laenu andmise näol ei tohi tegemist olla ka mingi muu tehinguga (nt on tegelik eesmärk kasumi siirdamine). Laenu hindamisel on oluline lähtuda 30.05.2007 Riigikohtu lahendist nr 3-3-1-22-07

Juhtimisteenus

Juhtimisteenuste puhul on oluline, et:• teenus oleks ka tegelikkuses osutatud• teenuse maht vastaks tegelikkusele• teenuse osutamise kohta oleks olemas ka tõendusmaterjal• sama teenus ei oleks osutatud mingi muu lepingu aluselTihti puuduvad kontrollitavatel tõendid teenuse mahu ja hinna osas. Näiteks, kui onkokku lepitud, et juhtimisteenuse hinnaks on otsesed kulud, millele seotud isik lisab ka kasumimarginaali, siis võiks olla olemas arvete aluseks olevate otseste kulude arvestus.Eelnevate tõendite puudumine toob kindlasti kaasa kestvuse pikenemise, sest tõendeid tuleb maksuhalduril hakata koguma kolmandatelt isikutelt.Kui juhtimistasu suurus sõltub seotud isiku kuludest, siis tuleb hoolega jälgida, et need kulud on seotud juhtimisteenuse osutamisega. Näiteks kui omanikäriühingu töötaja tegeleb 10% oma tööajast tütarühingu nõustamisega, siis on õiglane, et 10% tema palgakulust tasub tütarühing. Samas tuleb jälgida, missugused on selle töötaja palga komponendid. Põhjendatud ei ole sama töötaja pensionile jäämisel lahkumistasust 10% tasumine tütaräriühingu poolt.Ikka ja jälle puutub maksuhaldur kokku ka juhtumitega, kus juhtimisteenuse arvetega küsitakse tasu juba muude lepingute alusel osutatud ja tasutud teenuste eest.Näiteks on kokku lepitud, et 10 miljoni kroonise ostumahu ületamise korral saab kaubalt 3% protsenti allahindlust ja juhtimisteenuse lepingus muudetakse veidike sõnastust ning küsitakse sama asja eest teistkordselt tasu.Valuutarisk

Näiteks, kui omanikfirma Lätist sõlmib lepingud Eesti mitteseotud äriühingutega, kuid arvlemine käib läbi Eesti tütaräriühingu, siis ei pea Eesti tütaräriühing kandma valuutakursi muutusest tingitud riski. Valuutakursi muutustest tingitud kahju kandmine on sellisel juhul maksustatav.Kulude kandmine

Ettevaatlik tuleb olla ka seotud isiku eest tehtud kulude arvestuslikuks muutmisel, sest nii võib jääda osa kulusid enda kanda. Näiteks on olnud juhtumeid, kus Eesti tütaräriühing maksis kinni transpordi, millega transporditi Läti omanikfirma kaupu. Omanikfirmale esitati arveid edasi arvestuslikult ühe transporditava kaubaühiku kohta. Kuna arvestuses olid vead, siis jäi kogu kauba edasi müümisel osa transpordikulusid Eesti tütaräriühingu kanda.

Autor: Lemmi Kann, Kaido Lemendik