Suvi on puhkuste aeg ning enamik töötajaid jääb lühemaks või pikemaks ajaks tööst eemale. Sageli paneb see tööandja küsimuse ette, kuidas korraldada tööd puhkuste perioodil.
Ettevõtetes, kus on planeeritud kollektiivpuhkus, töö puhkuste perioodil seisab. Kui kollektiivpuhkust ei ole ette nähtud, võib töö kavandada nii, et edasilükkamatud ülesanded ei lange töötaja puhkuseajale. Palju on aga selliseid töökohti, kus on inimest pidevalt vaja – seega tuleb korraldada töökoha ajutine täitmine seniks, kuni põhitöötaja puhkab.
Tööülesannete jagamine Üks võimalus puhkuste perioodil tööd korraldada on see, kui need töötajad, kes ise parajasti ei puhka, võtavad üle äraoleva töötaja ülesanded. See on eelkõige võimalik siis, kui tööle jäävate isikute koormus seda võimaldab – paljudel töökohtadel on suvel töömaht väiksem.
Eraldi kokkuleppeta saab ühelt töötajalt teise töötaja asendamist nõuda vaid juhul, kui nende tööülesanded kattuvad või see on määratud asendava töötaja töölepingus või ametijuhendis – tal ongi kohustus teist töötajat äraolekul asendada.
Sellisel juhul vastab teise töötaja asendamine isikuga kokku lepitud töö sisule ning tööandja ei pane asendamisega töötajale uusi kohustusi. Küll aga tuleb arvestada töökoormusega, sest ületunnitöö saab toimuda ainult poolte kokkuleppel; lisaks kohalduvad ületunnitöö piirnormid ja töötajale seaduses nõutud puhkeaja tagamise kohustus.
Kui äraoleva töötaja tööülesanded ei ole samal ajal ka mõne teise töötaja töö, ei saa viimaselt asendamist nõuda, kui ta sellega ei nõustu.
Selleks et isik võtaks kohustuse ajutiselt täita teise töötaja ülesandeid, tuleb sõlmida kokkulepe, mille puhul on tegemist töölepingu tähtajalise muutmisega. Et isik nõustuks täitma teise töötaja ülesandeid, lepitakse sageli kokku ka lisatöö eest makstavas tasus. Kindlasti peab kokkuleppest selgelt nähtuma, et see on sõlmitud tähtajaliselt – ainult teise töötaja puhkuse ajaks. Vastasel juhul võib tööandjal säilida kohustus asendavale töötajale lisatasu maksta ka pärast töökoha täitja tööle naasmist ja asendamise vajaduse kadumist.
Asendaja töölevõtmine
Kui keegi peab puhkusel oleva töötaja ülesandeid täitma, kuid selleks ei saa kokkuleppe puudumise või töömahu tõttu rakendada teisi tööandja töötajaid, on võimalik võtta ajutiselt tööle uus töötaja. Töölepingu seaduse § 9 lõige 2 lubab asendamise ajaks sõlmida tähtajalise töölepingu.
Enamasti on töötaja puhkuse aeg ette teada, seepärast võib asendaja töölepingu tähtaja siduda konkreetse kuupäevaga, milleni põhitöötaja puhkus on planeeritud. Arvestades aga töötaja õigust kindlatel juhtudel (nt ajutise töövõimetuse korral: haigus, haige lapse põetamine) puhkus katkestada ja kasutada seda puhkuseosa vahetult pärast puhkuse katkestamise aluse äralangemist, võib tekkida ajaline nihe asendustöötaja lahkumise ja põhitöötaja naasmise vahel. Selle vältimiseks võib asendaja töölepingu tähtaja siduda asendatava töötaja tööletuleku tingimusega – asendaja tööleping lõpeb automaatselt siis, kui põhitöötaja puhkus tegelikult lõpeb.
Asendaja tööleping ja töösuhtest tulenevad õigused ei erine millegi poolest tavalisest, alalise töötaja töölepingust, kui mitte arvestada töösuhte tähtajalisust. Ka asendaja lepingus peavad sisalduma kõik töölepingu seaduse §-s 5 nimetatud tingimused ja andmed, sealhulgas tööaeg, töö sisu ja töötasu.
Kindlasti tasub ka asendaja puhul mõelda sellele, et talle võivad tema lühikese töösuhte kestel saada teatavaks tööandja ärisaladused. Kuigi ka ajutisel töötajal lasub automaatselt kohustus hoida tööandja saladusi, võiks konfidentsiaalsuskohustust selgitada – millised andmed on salajased ning millised tegevused nende andmetega ei ole lubatud. Puhkuste perioodiks tööle võetud asendajale konkurentsipiirangu kohaldamine on üldjuhul ülemäära piirav – küsitav on, kas tööandja huvi sedavõrd lühikest aega töötanud töötaja piiramisel kaalub üles töötaja õiguse vabalt valida tegevusala ja -kohta. Asendaja leping lõpeb tähtaja möödumisel iseenesest. Seega ei pea tööandja astuma eraldi samme, sealhulgas ette teatama, et asendaja tööleping lõpeb koos põhitöötaja puhkuse lõppemisega. Kui aga faktilist töösuhet jätkatakse pärast töölepingus märgitud tähtaja lõppu – töötaja teeb tööd ja tööandja tolereerib seda –, muutub asendaja tööleping tähtajatuks ning tööandjal on võimalik seda üles öelda ainult töölepingu seaduse §-des 88 ja 89 ettenähtud korras.
Kui tööandjal tekib asendajaga töösuhte kestel probleeme, on tal võimalik üldises korras öelda tööleping üles ka enne tähtaja lõppu. Kui aga asendamise ajal tekib vajadus koondada, peab tööandja tähtajalise töölepingu majanduslikel põhjustel ülesütlemise korral maksma hüvitisena töö-tasu, mis kuuluks maksmisele kuni töö-lepingu lõppemiseni tähtaja tõttu.
Praktikas ei tule puhkuste perioodiks korraldatud asenduse ajal üldjuhul ette koondamisi. Kui asendusperiood ei ole pikk, püütakse vaidluste vältimiseks sageli ka muude probleemide ilmnemise korral töösuhet jätkata kuni tähtaja möödumiseni.
Mõnikord kasutatakse puhkuste perioodil või hooajalise töö korral ka renditööjõudu või palgatakse alaealisi.
Sellest loe juba pikemalt ajakirja Raamatupidamise Praktik maikuu numbrist.
Ajakirja Raamatupidamise Praktik saab tellida SIIT. Autor: Lemmi Kann, Triinu Hiob, Maret Hallikma
Seotud lood
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.