Autor: Lemmi Kann • 2. juuni 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Automüüjad pääsevad müügimaksust

Automüüjad jäävad liisinguga ostetud autode puhul müügimaksust puutumata, kuna Tallinna linnavalitsuse nägemuses peavad autode liisimise korral müügimaksu tasuma hoopis liisingfirmad, kellel puudub aga siiani selgus mitmetes küsimustes.

„Liisingul baseeruva õigussuhte raames tuleb eristada kahte lepingut – liisingueseme omandamise müügileping ja liisinguleping ehk finantseerimisleping. Kahjuks ei ole Tallinna linn arvestanud liisingutehingu olemusega, käsitledes liisinguandjat auto müüjana ehk samastades liisingu tavalise müügilepinguga, mis ongi suure tõenäosusega põhjustanud väärtõlgenduse,” ütles Eesti Liisingühingute Liitu nõustanud advokaadibüroo Glimstedt Straus & Partners vandeadvokaat Priit Lätt, kelle sõnul tekitab olukord mitmeid küsitavusi alates juriidilistest lõpetades maksunduslikega.

Lätt märkis, et kuidagi ei saa loogiliseks nimetada olukorda, kus autot ostes tehakse maksu määramisel vahet selle järgi, kas auto soetamisel kasutab eraisik liisingfirmat või mitte, sest ostusoovi avaldanud lõpptarbija on ju ikkagi see, kes autot kasutama hakkab ning auto annab müügiahelasse nii ühel kui teisel juhul automüüja.

„See on ka minu seisukoht. Liisingu puhul on ju selgelt tegemist finantsteenusega. Minna finantsteenust 1%ga maksustama ei ole kindlasti õige,” kommenteeris Amserv Grupi tegevjuht Mart Mägi ja lisas, et kui on kindlaks tehtud, et ostu sihtobjekt on eraisik, tuleks müügimaks ikkagi lisada müügitehingu käigus auto müüja poolt. Mägi möönis, et kui müügimaksu peaks tasuma automüüjad, oleks asjaajamine ka neile üsna keeruline, sest pärast tehingut autosalongil eraisikuga otsest suhet ei jää. „Ning näiteks kasutusrendi puhul, kus meil on perioodi lõpus tagasiostukohustus, ostame me auto ju tagasi liisingettevõtte käest,” lisas Mägi.

Kuigi ka Riigikohus on oma lahendites selgitanud liisingulepingute olemust ning need välistavad liisingulepingu sõlmimise käsitlemise jaekaubanduse ja teenindusena müügimaksu määruse tähenduses, jääb Tallinna linnavalitsus Liisingfirmade Liidu ja ka raamatupidaja.ee küsimustele saadetud vastustes eriarvamusele.

„Meile teadaolevalt ei ole Riigikohus liisingutehinguid müügimaksu tasumise kohustuse aspektist analüüsinud,” kommenteeris Tallinna Ettevõtlusamet viidet Riigikohtu seisukohale.

Ettevõtlusamet selgitas, et auto müüjaid koheldakse erinevates olukordades tõesti erinevalt ning selles tugineb määrus kohalike maksude seadusele, mis näeb ette, et müügimaksu peab tasuma kaupleja ehk isik, kes pakub ja müüb kaupa. Liisingutehingute puhul näeb Tallinn selles rollis liisinguandjat.

Täiesti arusaamatu on Lätti sõnul aga Tallinna linna paljusõnaline tautoloogiline selgitus tegevuskoha osas, mille võib lühidalt kokku võtta järgmiselt - liisinguandja tegevuskoht on seal, kus asub liisinguandja tegevuskoht. Samuti jätab linn oma 31. mail saadetud vastuses Liisingfirmade Liidule selgitamata, mida mõistetakse liisingulepingu oluliste tingimuste muutmisena. „Kas näiteks lepinguperioodi pikenemine või lühenemine, intressimäära muudatus, lepingute ülevõtmisel osapoole muutus kvalifitseeruvad selliste oluliste muudatuste alla, mis tingivad müügimaksu ümbervaatamise?”

Eesti Liisingühingute Liidu tegevdirektor Reet Hääl ütles, et kuigi linnavalitsuse vastus liidu küsimustele annab veidi enam selgust müügimaksu rakendusliku poole pealt, on lahtiseid otsi endiselt rohkem, kui see mõistlik oleks.

„Nii palju, kui  liisingfirmadega asja arutanud oleme, on kõlama jäänud seisukoht, et me proovime kõigepealt enda jaoks mingigi selguse saada, mida ja kus me siis täpselt maksustama peame hakkama. Finantseerimisasutustena  ei saa me endale lubada seda, et tõstame kliendi maksukoormust, teadmata millistel alustel,” ütles Hääl.

Tallinna Ettevõtlusameti kommentaar

Kaupleja on müügimaksu kohustuslane, kui ta vastab kõikidele järgnevatele tingimustele, see tähendab:

1) kaupleja on registreeritud majandustegevuse registris (edaspidi MTR);2) kaupleja tegevuskoht on MTR-i andmetel Tallinna linna territooriumil;3) kaupleja tegutseb jaekaubanduse, toitlustuse või teeninduse valdkonnas.

Esiteks on maksukohustuse tekkimise eelduseks MTR-is registreerimise nõue. See tingimus on kehtestatud kohalike maksude seaduses. Liisinguandjate kohustus registreerida end MTR-is tuleneb rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusest, seega esimene nõue on täidetud.

Teiseks peab olema täidetud nõue, et kaupleja tegevuskoht on MTR-i andmetel Tallinna linna territooriumil.Kolmandaks peab kaupleja tegutsema jaekaubanduse, toitlustuse või teeninduse valdkonnas. Liisingutehingu tegemist saab käsitleda tegutsemisena jaekaubanduse või teeninduse valdkonnas.

Jaekaubandusena käsitletakse kauba müüki kliendile ning teenindusena käsitletakse muuhulgas vallasasja andmist valdusse või kasutusse. Võlaõigusseaduse kohaselt kohustub liisinguandja liisingulepinguga omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu.

Liisingutehingu käigus omandab liisinguandja esmalt müüjalt kauba ning müüb selle edasi või annab kasutada füüsilisele isikule (tarbijale). Asja müük on käsitletav jaekaubandusena ning vallasasja valdusse või kasutusse andmine on käsitletav teenindusena.Müüja annab asja seega liisinguandja omandisse ning liisinguandja annab selle omakorda füüsilise isiku (tarbija) omandisse või temale kasutada.Erinõuetega tegevusaladel ning tegevusloa alusel tegutsevate isikute poolt füüsiliste isikutega tehtavate tehingute müügimaksuga maksustamisel tuleb lähtuda kohalike maksude seaduse § 8 lõike 1 tegelikust sisust, mille kohaselt on määrav see, kas kaupleja tegutseb müügimaksu rakendusalasse jäävates valdkondades.

Müügimaksu maksab tegevuskohajärgselt kaupleja so liisinguühing, kui ta järgnevalt müüb kauba või annab kasutada füüsilisele isikule.

Füüsilise isiku elukoht ei ole müügimaksu tasumise kohustuse seisukohalt oluline. Näiteks kui tehing tehakse Rakvere tegevuskoha kaudu, siis müügimaksu tasuma ei pea. Kui tehing tehakse aga Tallinnas asuvas tegevuskohas või selle kaudu, siis tuleb müügimaksu tasuda.

Loe Tallinna Linnavalitsuse vastust Eesti Liisingühingute Liidu päringule.

 

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700