Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Võrk: valitsus õõnestab omavalitsuste finantsautonoomiat
Tänane Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) ning Reformierakonna valitsuskoalitsiooni otsus kaotada järgmise aasta 1. jaanuarist üleriigiliselt müügi- ja paadimaks, et valitsusel puudub pikaajaline tegevuskava riigi juhtimiseks, teatas Tallinna abilinnapea Eha Võrk Raepressi vahendusel.
Abilinnapea sõnul puudub keskvalitsusel järjepidevus ja sihikindlus otsuste tegemistel ning nende rakendamisel. „Kui vanasti oli ütlemine, et ühe käega võtad ja teise käega annad, siis keskvalitsuse käitumise puhul võiks praegu öelda, et ühe käega võtad ja ka teise käega võtad,“ märkis Võrk. „Teatavasti otsustas riik vähendada omavalitsustele eraldatavat tulumaksuosa 11,93%-lt 11,4%-le ja tõsta möödunud suvest käibemaksu, ent alternatiive tekkinud puudujääkidele ei pakkunud.
Tallinn kaotas tulumaksumäära alandamisest ligi 126 miljonit krooni ja tänavu veel 152 miljonit krooni. Käibemaksu tõusuga kaotas pealinn eelmisel aastal arvestuslikult 26 miljonit ja tänavu 52 miljonit krooni,“ selgitas Võrk. „Olen veendunud, et Tallinn ei ole ainus omavalitsus, kes sellises olukorras oli/on sunnitud leidma alternatiive eelmainitud põhjustest tingituna tekkinud eelarvekärbete täitmiseks. Täiendavate kohalike maksude kehtestamisega ei ole linnal soovi lahendada ühekordseid probleeme, vaid tegemist on püüdlusega tagada omavalitsustele omane põhitunnus ehk finantsautonoomia, mis on sätestatud ka Põhiseaduses. Tänase valitsuskoalitsiooni otsuse näol on ilmselgelt tegemist omavalitsuste finantsautonoomia kõigutamise ja õiguste kärpimisega.“
Samas on mitmed sõltumatud väliseksperdid – näiteks linnale iga-aastaselt krediidireitingut andev rahvusvaheliselt tunnustatud Rahvusvaheline Valuutafond tõdenud, et Eesti omavalitsustel puudub nii oma tulude kujundamise kui ka kulutuste osas piisav paindlikkus. „Veel möödunud aasta lõpul, Harjumaa omavalitsuste liidu nõupäeval, ei pidanud ka rahandusminister Jürgen Ligi müügimaksu halvaks – vastupidi, minister leidis, et kasulikum oleks suisa, kui kõik omavalitsused seda koos teeksid,“ ütles Võrk. „Teatavasti lasub omavalitsustel kohustus leida lahendus küsimusele, kuidas vähenevate sissetulekute tingimustes, sõltumata ka sellest, millised arengud toimuvad Eesti majanduses või milliseid otsuseid tehakse keskvalitsuses – täita talle pandud kohustused ning tagada kõigile elanikele seadusest tulenevalt avalike teenuste kättesaadavus ja linna stabiilne areng. Kahetsusväärselt ei taju sellist kohustust meie riigi valitsejad.“
Abilinnapea sõnul tugines Tallinn müügimaksu kehtestades kohalike omavalitsuse korralduse seadusele ning tegutses õigusloome piires. „Mäletatavasti pöördus eelmise aasta lõpus Tallinna volikogu Isamaa ja Res Publica fraktsioon Riigikogu rahanduskomisjoni ja IRL parlamendifraktsiooni poole ettepanekuga jätta kohalike maksude seadusest välja müügimaks – miks ei suutnud valitsus toona ehk enne, kui pealinn hakkas välja töötama müügimaksu määrust, vastavat otsust teha. Tänaseks päevaks on nii kaupmehed, linn kui ka Maksu- ja Tolliamet teinud tööd ja näinud vaeva homme, 1. juunil kehtiva müügimaksu nimel – kas tõesti peaks linn keskvalitsuse eeskujul kõik senitehtu tuulde viskama,“ küsib abilinnapea. „Ilmselt tuleb siin vastuseid otsida tuleva aasta Riigikogu valimistest, millest soovitakse profiiti lõigata omavalitsuste suveräänsuse kõigutamise ja omavalitsuste veelgi raskemasse olukorda seadmise hinnaga. Sellega näitavad riigiisad üksnes „kupjalikku“ suhtumist oma vürstiriiki – nõudes omavalitsustelt palju, kuid andes vastu näpuotsaga, kui sedagi.“
Ka möönab abilinnapea, et Tallinna müügimaksuga ei kaasne selliseid tagajärgi, kui seda tõi eelmisest suvest käibemaksu tõus kogu riigis. „Näiteks Eesti Panga asepresident Rein Minka on öelnud, et pealinna müügimaksu mõju on kuus korda väiksem kui oli 2% käibemaksu tõstmine eelmise aasta juulis – käibemaksu mõju oli tarbijahinnaindeksile 0,6%, ent müügimaksu puhul 0,1%,“ märkis Võrk. „Niisamuti ei mõjuta müügimaks tarbijaid niivõrd, kui näiteks toasooja käibemaksu tõstmine 20%-ni ja mille alandamist valitsus ei ole heaks kiitnud. Seetõttu jääb arusaamatuks, miks valitsus käitub risti vastupidi oma senistele otsustele ning tarbijate ehk elanike heaolu nimel on asunud kaupmeeste kaitsele.“
Samas leidis abilinnapea ka valitsuse töös mõningaid positiivseid märke - kui möödunud aasta käibemaksu tõusust teatati vaevalt kuu aega ette, siis nüüd saavad omavalitsused muudatustest teada ligi pool aastat varem.
Autor: Lemmi Kann, Anne Oja
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
- ST
Kolme raamatupidaja kogemuslood
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele