Märtsis püsis nii eksport kui ka import tugeval kasvujoonel, kuid impordi ennakkasvu tulemusena ekspordi ees muutus kaubavahetuse bilanss märtsis taas 2,8 miljardi krooniga negatiivseks, kommenteeris majandus- ja kommunikatsiooniministeerium kaubavahetuse statistikat.
Statistikaameti andmetel kasvas eksport aastaga jooksevhindades 16%. Kuna ekspordihinnad on aasta algusest peale pöördunud taas tõusule, siis reaalkasv ulatus 13%ni. Veebruariga võrreldes kasvutempo aeglustus ja kuises võrdluses jäi ekspordimaht peaaegu samaks. Maailmamajandus on hakanud kosuma, kuid paranemine võtab veel aega
Impordi aastane kasvutempo kiirenes veebruaris oluliselt ja ulatus 27%ni. Impordihinnad on tõusnud ekspordihindadest märgatavalt kiiremini ja impordi reaalkasv oli 17%. Veebruariga võrreldes suurenes import 30%. Sellise jõulise kasvu taga olid osaliselt ühekordne suuremahuline kaitseväe tehing ja ühe parvlaeva sisseost.
Impordi ennakkasvu tulemusena ekspordi ees muutus kaubavahetuse bilanss märtsis taas 2,8 miljardi krooniga negatiivseks. Defitsiit oli eelmise aasta sama perioodiga võrreldes ligi kaks korda suurem.
I kvartali kokkuvõttes kasvas eksport aastaga jooksevhindades 17% ja import 12%. Kaubavahetuse puudujääk oli I kvartalis 3,1 miljardit krooni, jäädes aastatagusest perioodist 22% võrra madalamaks ning 2008. aasta sama kvartali näitajale enam kui kolm korda ja 2007. aasta I kvartali tulemusele neli korda alla.
Märtsis kasvas aastataguse perioodiga võrreldes jõudsalt enamiku olulisemate kaubagruppide eksport, vaid masinate ja seadmete väljaveo kasv jäi väikeseks (6%). Puitu ja puittooteid ning metalle ja metalltooteid eksporditi aastaga ligikaudu veerandi võrra rohkem, mineraalsete toodete väljavedu suurenes 16% võrra. Samas veebruariga võrreldes oli masinate ja seadmete eksport samuti tugeva kasvuga (21%). Ka enamiku teiste kaubagruppide eksport kasvas aastaga märkimisväärselt, kuid osaliselt oli selle taga veel eelmise aasta madal võrdlusbaas.
Transpordivahendite import kasvas märtsis aastases võrdluses üle kahe korra. Peale eelpoolmainitud meretranspordivahendi sisseostu oli tugeva kasvuga ka autode sissevedu. Võrdselt 30% suurenes aastaga mineraalsete kütuste ning plast- ja kummitoodete import. Masinaid ja seadmeid osteti sisse 14% enam kui aasta tagasi. Vaid ehitusmaterjalide sissevedu jäi aastatagusest perioodist kümnendiku võrra madalamaks, sesoonsusest tingituna oli aga veebruariga võrreldes 45%line kasv.
Aprillis võib prognooside kohaselt taas oodata kaubavahetuse arengus positiivseid muutusi. Kõigi meie olulisemate kaubanduspartnerite majandususaldusindeks tõusis aprillis, ulatudes Soomes, Rootsis, Saksamaal ja Taanis üle ajaloolise keskmise. Aprillis oli Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt küsitletud tööstusettevõtete kindlustunde indikaator samuti märgatavalt paranenud, muutudes taas positiivseks (+3 punkti), aasta tagasi oli vastav näitaja -28. 40% tööstusettevõtetest prognoosis aprillis eksporttellimuste suurenemist järgneval kolmel kuul ja pooltel jäävad tellimused tavapärasele tasemele, mis tõstis tellimuste saldo taas tugevalt positiivseks (+31 punkti).
Seotud lood
Infopanga võlaregister on viimase nelja kuu jooksul aidanud ettevõtetel võlglastelt tagasi saada keskmiselt 47% võlgadest ja augustis tõusis see näitaja koguni 79%-ni.