24. mai 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
ARVAMUS: kahe töö vahel
Pea iga päev võib lugeda uudiseid tööturu olukorra kohta. Reaktsioonid on pendeldavad. Ahastusele 137 000 töötu üle järgneb rõõm, et suviseid hooajatöid on enam kui aasta tagasi. Ja tegelikult ju ongi nii, et kõik on kinni suhtumises ning tulemus sõltub sellest, millega võrrelda.
Vaadates Statistikaameti numbreid on näha, kui järsult on töötute arv kasvanud ning ka see, et kasvab nende isikute arv, kes on olnud tööta 12 kuud või kauem. Ainus joon graafikul, mis näitab väikest langustrendi, tähistab vähem kui 6 kuud tööta olnud isikuid. Viimati nimetatud sõnum on muidugi hoopis midagi muud, kui terendus tervenemise märkidest.
Kas töötuse hüppelise kasvu taga on talviste hooajatööde lõppemine? Kas sarnast kasvu võib täheldada ka siis, kui suvised hooajatööd kaovad? Millist mõju avaldab lühiajaline töö tööta inimese motivatsioonile tööd uuesti otsima hakata?
Ei kujuta ette.
Küll aga kujutan ette, mida tähendab 137 000 inimest. See on ligi 12 korda nii palju kui Haapsalu linnas elanikke. See on see hulk inimesi, kes on täna kahe töö vahel - vana enam ei ole ja uut veel ei ole.
Vaadates perioodi 2000 – 2003 hõive statistikat (töötuse määr, tööhõive määr, vaeghõivatud), siis aasta 2000 numbrid klapivad päris hästi 2009 numbritega. Selle teadmise põhjalt saaks mängida läbi ühe võimaliku stsenaariumi, kaua võib hõive taastumine aega võtta. Lisades siia veel „mis siis kui …“ ning pilt läheks tööandja jaoks selgemaks.
Selles mõttes, et tööpuudus asendub päris kiirelt tööjõu puudusega. Teatud sektorites on see juba täna nii.
Kui panna siia kõrvale veel teadmine, et majanduse struktuur endisel kujul ei taastu, ning Statistikaameti info, et ehituses vähenes hõivatute arv aastaga 23 000 võrra (36%) ning töötlevas tööstuses oli hõivatuid 17 000 ja kaubanduses 10 000 vähem kui aasta tagasi, siis olemegi tagasi põhiprobleemi ees – struktuurne tööpuudus. Ja siin ei aita ka töötute ümberõpe. Õpiharjumuse, suutlikkuse ja võimekuse osas tuleb piir väga kiirelt ette.
Seega suur hulk inimesi jääb kahe töö vahele veel liigagi pikaks ajaks.
Autor: Lemmi Kann, Expert2Expert OÜ
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!