Mida siis teha? Kõigepealt tuleb vestluspartnerile teada anda, kas sul on sobilik hetk rääkida või mitte. Seda saab teha vägagi viisakalt. Näiteks lause "Tere, mul on väga hea meel, et sa mulle helistasid, aga ma ei saa hetkel pikalt rääkida, on sul midagi kiiret või ma helistan hetke pärast tagasi?" on väga, väga hea vastus sõbralikule tülitajale.
Esiteks annab see helistajale kohe teada, et sul on kiire. Nagu eelpool mainitud, on enamik segajaid sõbralikult meelestatud ja nad lihtsalt ei tule selle peale, et sa ei saa rääkida.
Teiseks tekitab lause helistajas positiivse emotsiooni, kuna oma hõivatusest hoolimata annad sa talle teada, et sul on hea meel tema kõne üle.
Kolmandaks võimaldab selline sissejuhatus helistajal teha otsuse sõnumi olulisuse üle. Me ei saa ju telefonile vastates ette kindlad olla, kas helistajal mõlgub meeles sotsiaalne kõne või on tal tõesti midagi kiiret. Õige sissejuhatus jätab helistajale võimaluse olulisi uudiseid kohe edastada ja siis on sinu enda otsustada, kas soovid sellest pikemalt rääkida või helistad hiljem tagasi. Tagasi helistamine tähendab olukorra kontrollimist, kus sa võtad kõne sulle sobival ajal.
Autor: Lemmi Kann, Ardo Reinsalu