21. mai 2010
Jaga lugu:

Alternatiiv pangalaenule: mezzanine

Kuidas rahastada oma plaane, kui pangalaenu kättesaadavus on oluliselt vähenenud ehk kas abi võiks olla mezzanine-finantseerimisest?

Ettevõtte peamised finantseerimisallikad – pank, mezzanine ehk vahefinatseerimine, private equity ehk erakapital ehk vahefinantseerimine jääb nii oma hinnalt kui riskitaluvuselt pangalaenu ja erakapitali vahele ning sellel on ühiseid jooni nii pangalaenu kui erakapitaliga. – nii nagu pangalaengi kannab mezzanine investeering jooksevintressi. jooksevintress on kõrgem kui pangalaenul, kuid üldjuhul jääb alla poole 10% taset – kumuleeruvat intressi ehk „pay-in-kind“ intressi arvestatakse laenu põhiosalt, kuid seda ei maksta aasta lõpus välja, vaid liidetakse põhiosale ning järgmisel aastal toimub nii jooksevintressi kui kumuleeruva intressi arvestus juba suurenenud põhiosalt. Kumuleeruvat intressi mõnes tehingus kasutatakse, mõnes mitte – lähtuvalt konkreetsest situatsioonist. Mezzanine fondi jaoks on see võimalus fikseerida tootlust ning ettevõtte jaoks võimalus optimeerida makse (sõltuvalt asukoha maa maksusüsteemist). – kindlasti on mezzanine fondi jaoks väga olulise tähtsusega aktsiaoptsioon ettevõttes. Mezzanine ei jahi kunagi enamusosalust ettevõttes, vaid passiivse investorina rahuldub vähemusosalusega (tüüpilises tehingustruktuuris jääb see 1-10% vahele). Aktsioptsioon ühendab ka mezzanine fondi ja teiste aktsionäride huvid ettevõtte käekäigu osas. Panga puhul võib näiteks neile mõistlikuna tunduv lahendus oluliselt erineda aktsionäridele mõistlikuna tunduvast lahendusest, seda eriti siis, kui ettevõte on sattunud raskustesse. investeeringu suurus algab üldjuhul ca 15 miljonist EEK’ist, perioodiks on tüüpiliselt 4-7 aastat ja mezzanine’i tagasimakse struktureeritakse bulletina. investor paigutas ettevõttesse 30 miljonit EEK’i, kokku lepiti jooksvas intressis 7%, ning bullet tagasimakses 5nda aasta lõpus. Lisaks sai mezzanine investor optsiooni 5% ettevõtte aktsiatele.’il. finantseerimist võib kasutada väga erinevatel eesmärkidel – näiteks investeeringud ettevõtte laiendamisse (käibekapital, põhivarad), ettevõtete ost-müük, refinantseerimised (lühiajaliste kohustuste refinantseerimine pikajaalisteks). Mezzanine ei sobi aga start-up ettevõtete/projektide finantseerimiseks ning turnaround situatsioonides, kus investeeringut investor atraktiivseks. Kindlasti on üks peamistest lähtepunktidest finantsparameetrid – EBITDA, olemasolev võlakoorem suhestatuna EBITDA’sse ning omakapitali osakaal. EBITDA puhul jälgitakse nii ajaloolist kui prognoositavat EBITDA’d. fond soovib enne investeeringu tegemist ka seda, et ettevõttes oleks läbi viidud due diligence analüüs (eelkõige finants- ja õigusalane). on paindlik instrument, mida võib struktureerida väga mitmel erineval viisil ning kasutada erinevatel eesmärkidel. Kui pank pole valmis mingil põhjusel ettevõtet rahastama, siis tasuks kindlasti kaaluda mezzanine’i kasutamist oma plaanide elluviimiseks.

Tänastes kokkukuivanud likviidsustingimustes on ettevõtted järjest enam sunnitud otsima pangalaenule alternatiivseid finantseerimislahendusi. Üldistades võiks öelda, et kui pank keeldub ettevõtja plaane finantseerimast, siis on veel jäänud kaks kapitali allikat, mida kaaluda:* erakapital * vahefinantseerimine.Erakapital on valmis võtma kõrgemaid riske, kuid samas on ka selle hind kallim (oodatav aastatootlus 25+%). Lisaks soovib erakapital tihti ka ettevõttesenamusosalust ja kontrolli ettevõtte juhtimises. Mezzanine

Kuna finantsjuhtide teadlikkus Eestis sellise finantseerimisvormiolemasolust ning parameetritest on pigem madal, siis ongi järgnevate lõikude eesmärk anda esmane ülevaade mezzanine ehk vahefinantseerimise olemusest.Vahefinantseerimise struktuur

Ka vahefinantseerimise struktuuris on sarnast nii pangalaenule kui erakapitalile:1. Jooksevintress

Mezzanine’i

2. Kumuleeruv intress

3. Aktsiaoptsioon ettevõttes

Vahefinantseerimise maht ja periood

Mezzanine

Näitlikustamiseks:

oletame, et mezzanine

Seega maksab ettevõte igal aastal jooksvat intressi 30x0.07=2.1 miljonit EEKi ning 5. aasta lõpus maksab tagasi põhiosa 30 miljonit EEK’i.Nüüd on küsimus selles, mis saab aga optsioonist?Siin on mitu alternatiivi:1) kui näiteks 4ndal aasta lõpus tekib ettevõttele ostuhuviline ning teistele aktsionäridele tundub hind atraktiivne, siis on hea võimalus väljuda ka mezzanine

2) kui kokkulepitud 5-aastase investeeringuperioodi jooksul ei teki ettevõtteleühtegi ostuhuvilist, siis müüakse optsioon teistele aktsionäridele ning hind arvutatakse varem kokkulepitud valemi alusel.Millistel eesmärkidel vahefinantseerimist kasutada?

Mezzanine

vajatakse negatiivse rahavoo positiivseks pööramiseks.Eeldused vahefinantseerimise kasutamiseks

Teisest küljest vaadates tuleks rääkida ka sellest, milliseid ettevõtteid peab mezzanine

Käesoleval hetkel tuleks näiteks kindlasti analüüsida nii 2008, 2009 ajaloolist kui 2010 prognoositavat EBITDA’d, sest ajad on turbulentsed ja üks aasta ei pruugi peegeldada ettevõtte tegelikku potentsiaali. Olemasolev intressikandev võlakoorem võiks jääda alla poole 4xEBITDA taset. Kindlasti tuleb ka kasuks tugev turupositsioon ning ennast tõestanud juhtkond. Mezzanine

Vahefinantseerimine – täiendav võimalus oma plaanide rahastamiseks

Kokkuvõtvalt võib öelda, et mezzanine

Artikli autor Martin Reinson esines ettekandega mezzanine'ist 15. aprillil Pärnu Finantskonverentsil.

Autor: Lemmi Kann, Martin Reinson

Jaga lugu:
RAAMATUPIDAJA UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad raamatupidaja uudised igal nädalal enda postkasti.

Raamatupidaja.ee toetajad:

Enimloetud
Marianne Lõhmus
Marianne LõhmusärijuhtTel: Marianne@raamatupidaja.ee
Cätlin Puhkan
Cätlin Puhkanraamatupidaja.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700catlin.puhkan@aripaev.ee

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt