Riik pole võlakaitse jõustumiseks valmis

Nõustajate kaasamine eeldab praegusel hetkel selgelt ebapiisava võlanõustajate arvu suurendamist ning nende ekspertteadmiste laiendamist. Juba töötavatele, peamiselt sotsiaaltöö taustaga võlanõustajatele oleks otstarbekas pakkuda täiendkoolitust, kuna võlgade ümberkujundamise menetluses osalemine  eeldab majanduslike ja juriidiliste teadmiste olemasolu. Nõustajate kasutamine kohtumenetluses aitab aga kaasa menetluse järelevalvemehhanismi loomisele, mis vähendaks pahatahtliku kasutamise riski ja kohtusüsteemi koormust.

Järelevalve rakendamiseks peab seadusandja selle mõiste täpsemalt sisustama ning andma järelevalve teostajale instrumendid, kuidas oma kohustusi reaalselt täita. Näiteks õigus saada võlgnikult vajalikku teavet ning kohustus kontrollida võlgniku poolt esitatud andmeid eeldab reaalset võimalust isiku sissetulekute kontrollimiseks. Eeltoodu on aga vajalik selleks, et tagada aus otsustusprotsess ning vähendada riski, et pahatahtlikul võlgnikul õnnestub ennast näidata tegelikkusest halvemas majanduslikus olukorras. Nõustaja kulude katteks peab seadusandja ette nägema võlgnikule laiaulatusliku õiguse taotleda riigilt menetlusabi. Nii näitaks riik ka tegudes üles soovi raskustesse sattunud inimesi toetada.

Võlakaitse seaduse väljatöötamise käigus on rõhutatud, et ümberkujundamise menetlus on alternatiiv pankrotimenetlusele. Sellest lähtuvalt võiks kohtule anda  õiguse otsustada, kas määrata isikule võlgade ümberkujundamise menetlus või suunata ta kohe pankrotimenetlusse. Praeguses eelnõus ei ole piisavalt täpselt määratletud isikute ring, kellele võlgade ümberkujundamise menetlus kohaldub. Pole selge, kas eesmärk on aidata neid isikuid, kes juba on maksejõuetud või isikuid, kellel on üksnes ajutised makseraskused. Seadusandja peab sätestama vahetegemiseks vajalikud kriteeriumid. Seaduse üldsõnalisus võib jätta kohtule liiga laia tõlgendamise ruumi. Arvestades, et  lõpliku tõlgenduse paika loksumine riigikohtus võtab 3-4 aastat, võib alamaastme kohtupraktika suuresti varieeruma hakata.

Võlakaitse jõustumisega kaasnevad mitmed ressursilised ja seaduse tõlgendamisega seotud probleemid. Pangaliit kutsub riigikogu üles võlakaitse seadusega mitte kiirustama ning jätma seaduse jõustumiseks vähemalt aastase üleminekuperioodi.

 

Autor: Lemmi Kann, Katrin Talihärm