Seadusandlus: riigimaa äritegevuseks andmine lihtsustub

Kindlasti tuleb olulise asjana ära mainida eelnõus ettevõtjale kohaldatav nõue, mille kohaselt peab eelnõus sätestatud viisidel võõrandatud või kasutusse antud riigivara jääma ettevõtja omandisse ja sihipärasesse kasutusse vähemalt 5 aastaks pärast riigivara omandiõiguse üleminekut. Eelnõu koostajad põhjendavad kriteeriumit sellega, et olukorras, kus riigivara võõrandatakse ettevõtjale tavatingimustes toimuvast protsessist erinevalt, peaks olema tagatud, et riigivara leiab sihtotstarbelist kasutust ka hilisemalt ning riigile kui maa endisele omanikule oleks tagatud kindlus, et maa võõrandati õigel eesmärgil. KOVi suhtes sätestab asjaomased nõuded riigivaraseadus.

Eespool juba mainisin, et huvitatud isik peab esitama taotluse MKM-ile. Ühtlasi näeb eelnõu ette konkreetsed nõuded ja tingimused, millele nii taotleja kui ka taotlus vastama peavad. Taotlejal ei tohi olla maksuvõlgasid. Maksuvõla ajatamise korral peavad maksed olema tehtud vastavalt ettenähtud ajakavale. Samuti ei tohi olla algatatud taotleja (ega tema suhtes valitsevat mõju omava isiku) suhtes likvideerimis- ega pankrotimenetlust.

Taotlus esitatakse koos ülejäänud dokumentidega, mis on eelnõus ette nähtud. Neist olulisimaks on kahtlemata äriplaan-projekt (projekt), kust peab ilmnema, kuidas taotleja kavatseb maad ettevõtluses kasutada. Eelnõus on sätestatud ka konkreetsed numbrilised näitajad, millele kavandatav ettevõtja äritegevus peab vastama. Nimelt peab projekti ellu viimiseks vajalik investeering olema vähemalt 100 miljonit krooni. Vastav summa võib jaguneda mitme aasta peale – tegemist on projekti kogumaksumusega. Projekt peab olema suunatud ekspordile ja kavandatav ekspordimaht aastas peab olema vähemalt 60% taotleja projektis ettenähtud käibest. Ühtlasi peab taotleja looma linnalistes piirkondades vähemalt 30 ja maapiirkondades vähemalt 10 uut töökohta. Need piirkonnad on eelnõus eraldi täpsustatud. Lisaks peab taotleja arvestama asjaomase üldplaneeringuga ja keskkonnasõbralikkusega. Viimase puhul on sätestatud täpsemad nõuded ka saastetasude suuruses ja hoonete energiakasutusklassidele. Kui peaks tekkima olukord, kus ühte maatükki soovivad saada mitu isikut, siis eelistatakse eelnõu kohaselt isikut, kelle projektiga kaasneb suurem majanduslik efektiivsus ja suurem mõju projekti piirkonna regionaalsele- ja sotsiaalsele arengule. Seega peaks taotleja silmas pidama kindlasti seda, et otsustavaks võivad osutuda plaanitava äritegevuse iseloom (kõrgtehnoloogiliste seadmete kasutamine, investeeringud teadus- ja arendustegevusse jms), loodavate töökohtade arv ning vastava äritegevuse sobivus antud keskkonda.

Eelnõus on loetletud ka juhud, millal on MKM-il õigus taotluse rahuldamise otsust muuta või kehtetuks tunnistada. Samuti on ette nähtud riigile tagasiostuõigus, kui riigivara võõrandatakse edasi kolmandatele isikutele 5 aasta jooksul pärast võõrandamisotsuse tegemist. Samas pole väga täpselt reguleeritud sellist olukorda, kui ettevõtja, kellele on võõrandatud riigimaa, ei täida näiteks investeerimismahtu või ei loo ettenähtud hulgal töökohti. Kuivõrd hoonestusõigusega koormamiseks ja maa võõrandamiseks sõlmitakse MKM-i ja ettevõtja vahel leping, siis võib eeldada, et vastavas lepingus reguleeritakse konkreetsemalt ka selliste rikkumiste tagajärjed ja võimalikud sanktsioonid.

Eelnõu kohaselt saab vastavat taotlust esitada nii elektrooniliselt (digitaalselt allkirjastatuna) kui ka paberkandjal. Mis puutub vastava menetluse kestusse, siis peaks vastav otsus tehtama 90 päeva jooksul taotluse esitamisest.

Eelnõu peaks jõustuma määruse kujul käesoleva aasta 1. juunil.

Artikkel ilmus Kaubandus-Tööstuskoja Teatajas.

Autor: Lemmi Kann, Mart Kägu