Enriko Aav: maksukäitumine üha paraneb

Hüppeline võlglaste ja võlasumma kasv maamaksu tähtajaga seoses on maksuameti hinnangul olnud tavapärane. Aprilli algul oli võlglasi tänavugi 140 000, kuid olukord on eelnevatest aastatest siiski tunduvalt parem. 31. märtsiks tuli tasuda maamaksu kokku 433 miljonit, sellest oli 3. mai seisuga maksmata veel 34 miljonit. Seega on laekumata vaid 7,98%. Mullu samal ajal oli maamaksuvõlglasi 115 000, tänavu 78 000.

Samuti on oluliselt vähenenud hilinemisega esitatud või esitamata maksudeklaratsioonide hulk. Tänavu I kvartalis vähenes hilinemisega esitatud tulu- ja sotsiaalmaksu deklareerijate arv võrreldes aasta varasemaga 34,7% võrra ja käibedeklaratsioonide esitajate arv 40,4% võrra. Esimese kvartali lõpuks ei olnud tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni esitanud 365 isikut, mis on kaks korda vähem kui eelmisel aastal samal ajal. Käibedeklaratsioon oli esitamata 443 isikul, mis on 2,4 korda vähem kui eelmisel aastal.

Enriko Aav rõhutas, et maksude kogumise aspektist on kõige olulisem, milline on maksumaksja motivatsioon maksude tasumiseks ja seda mõjutab kindlasti ka teadlikkus sellest, kuhu maksuraha kulub.

Näiteks Euroopa Liidu poolne rahastamine on objektide juures alati kirjas, kuid et teid remonditakse, hooneid ehitatakse ja tehnikat soetatakse ka Eesti riigi ehk maksumaksja raha eest, jääb märkamatuks. Seepärast otsustas maksuhaldur koos Päästeameti ja Eesti Kiirabi Liiduga alustuseks esile tuua mõned teenused, mida kodanikud riigilt oma maksuraha eest saavad.  Nii said pääste- ja kiirabiautod maksuameti teavituskampaania “Maksmata maksud jätavad jälje” raames kleebised, millel kirjas: “See auto on soetatud maksumaksja raha eest. Aitäh!”

“Loodetavasti suudame tänu kampaaniale tõsta arusaamist, et maksude maksmine võimaldab riigil toimida ja annab kodanikele sotsiaalsed garantiid", ütles Aav.

Taust

Maksu- ja Tolliamet alustas teavituskampaaniaga “Maksmata maksud jätavad jälje” tänavu jaanuaris, et tõsta teadlikkust maksuraha kasutamisest. 2009. aasta teisel poolel läbi viidud uuring, kus muuhulgas käsitleti ka suhtumist maksude tasumisse, näitas, et teadlikkus riigilt saadavate teenuste osas on madal.

11% vastanutest väitis, et ei saa riigilt mitte midagi, sama paljud ütlesid, et maksude maksmisega on nende kohustused täidetud ning 26% küsitletutest ei osanud vastata.